Hinni kajon asub Kahrila järve lähedal Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndis, mis on looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd.
Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis.

Kanjon on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja. Esimesed 50 meetrit ülesvoolu on kanjoni laius 6 - 10 meetrit, siis aga kitseneb kanjon 3 meetri laiuseks. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse, see periood algas umbes 410 miljonit aastat tagasi ja kestis 50 miljonit aastat.

Devoni kivimite paksus võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Geoloogid jagavad devoni kivimid mitmeks lademeks. Hinni kanjoni liivakivid kuuluvad Gauja lademe alumise osa - Sietini kihistiku koosseisu. Tegu on selle lademe osa ühe parima paljandiga Eestis.

Sälkoru järskudel veerudel paljandub ligi 200 meetri ulatuses 5 - 6 meetri kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi. Rohketele roostepruunidele liivakivikihtidele on värvi andnud raua oksüdeerumine kvartsiterakeste ümber.
Liivakiviseintes on jälgi ka looduse loomingust. Kanjoni põhjas on näha mitmeid vee poolt tekitatud uurdeid, on ka väikene allikakoobas.
Puuliikidest kasvavad siin kased, kuused, haavad, vahtrad. Taimestik on lopsakas. Aeg-ajalt võib kanjonisse eksida ringiuitav rebane, metskits või jänes. Kanjon on sobilik elukeskkond paljudele närilistele.

Kanjonis jalutades pea meeles:
Ära kahjusta liivakivipaljandit !
Ära viska prügi maha !
Ära tee lõket selleks mitte ettenähtud paikades !