58.982319, 22.469934
GPS: 58° 58' 56" N, 22° 28' 12" E
Kõrgessaare mõisa peahoone on hävinud. Säilinud on 1880.aastal ehitatud viinaköök, ait, valitsejamaja ja kaks lubjapõletusahju, mis on ka kõik kaitse all.
Samuti on Kõrgessaares alles häärberi juures asunud kaheosaline 1,6 hektari suurune park. Kindlaid andmeid pargi rajamisaja kohta ei ole, kuid oletatakse, et esialgne haljastus oli olemas juba 1624.aastal, kui alustati De la Gardie´de mõisahoone ehitamist. Hiljem püstitati pargi loodepoolseks piirdeks 3 meetri kõrgune kaarjas kivimüür, mille taga oli veel vahtrate ja hobukastanitega palistatud puiesteed. Esialgne park rajati korrapärasena, hiljem muudeti see vabakujuliseks.
Puudest on pargis valdavalt kodumaised vahtrad, pärnad, saared ja hobukastanid, esineb arukaski, lehiseid ja üksikuid tammesid. Enamik puid on umbes 20 meetri kõrgused. Pargis kasvab ka jugapuid. Üht suurt tamme nimetatakse Peeter I tammeks, kuid miks, on ununenud, sest tsaar Peeter Hiiumaad külastanud ei ole.
Kassari on suuruselt viies saar Eestis, mille pindala on 19,3 km².
Kassari randa uhuvad Jausa, Käina, Vaemla, Kassari ja Õunaku lahe veed, kus on 40 laidu, karet ja rahu. Kassari vabanes mere alt 3000 aastat tagasi ja saare kõrgeim koht on 15 mee...
Kõpu tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgeimasse punkti.
Kõpu tuletorn asub Kõpu poolsaare keskosas ja on kogu Hiiumaa sümboliks. Kõrgus maapinnast 36 m, merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrg...
Aruselja talu õuel asub üks Hiiumaa vanemaid tuulikuid (1761).
Klassikalise puitkonstruktsiooniga pukktuuliku tüüp. Maakividest laotud sideaineta veskijalg. Laudkatusega tuuliku kere katab püstlaudis. Omapäraste proportsioonideg...