Linnuse müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi algusest.
Linnus paikneb kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Linnust ümbritses müür, mille sisemisel küljel asusid kogu selle ulatuses mitmesugused ruumid.
Tänaseni säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Ordulinnuse vanimaks ja huvitavaimaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas. Neemiku lõunapoolset osa nimetatakse Silla- ehk Keldrimäeks. See oli eelkindlustus lossi peavärava ees, kust viis sild üle kraavi.

Liivi sõjas jäi Helme linnus imekombel puutumata ja saatus soosis linnust ka Rootsi-Poola sõdade ajal 1600-20ndatel aastatel. Linnus hävis 1658. aastal Vene-Rootsi sõjas, sest rootslastel ei olnud jõudu, et linnust kaitsta. Linnuse lasksid rootslased ise õhku ning taganesid.

Linnus kohta ringleb legend, et targa soovitusel müüritud ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise nõus, sest tütarlaps ei teadnud, mida tähendab ehitajate salakaval küsimus: "Kes tahab lossi võtmeid hoida?" Sissemüüritud neiu nime ei tohtinud vaenlased teada, muidu pidi kaduma lossi ümbritsev uduloor ja kaitsejõud.
Ükskord piiranud vaenlane lossi pikalt ja tulemuseta. Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni püüda allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud ta välja saladuse-sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud ka udu ja linnuse kaitsejõud, mille tagajärjel linnus vallutatud ja hävitatud.