58.388332, 26.694986
GPS: 58° 23' 18" N, 26° 41' 42" E
Mõisat on esmamainitud 1515. aastal ning keskajal kuulus ta Tartu piiskopile.Tähtvere mõis asutati keskajal piiskopi mõisana. 19. saj. algusest kuni riigistamiseni oli von Wulffide suguvõsa valduses.
1910-te aastate algul püstitati Robert Pohlmanni projekti järgi mõisa uus heimatstiilis peahoone. Hoone fassadi ilmestab puidu kasutamine sõrestiku ja tahveldusena.
Fassaade kujundavad ebasümmeetrilised liigendused, vahelduvad vahvärkosad, akende liigendus, peafassaadil on vahvärgiga viil ja sammastele toetuv kassettpiirdega rõdu. Vahelduvad ovaalaknad, kitsad kõrged aknad ja tavamõõtmetes aknad.
Hoone keskosas on puittrepiga vestibüül, NO-poolses otsas läbi kahe korruse ulatuv saal, selle taga hoone otsas veranda, kust pääses aeda. Saalist SW-suunas olid raamatukogu ja salong, maja tagaküljel ovaalne daamide salong, selle kõrval väljaehitises söögisaal. Söögisaali kõrval olid majapidamisruumid, peafassaadi poolsel küljel veel külalistetuba. Majja olid projekteeritud keskküte ja soojaveevarustus.
Asukoht: Lossi 10, Alatskivi vald, Tartumaa, 60201
Alatskivi mõisat (saksa k Allatzkiwwi) on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema läest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal...
Asukoht: Saadjärve 20, Äksi alevik, Tartu vald, Tartumaa, 60501
Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt – keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega.
Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse...
Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega.
Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi mu...
)
)
)
)
)
)
