59.435947, 24.753534
GPS: 59° 26' 9" N, 24° 45' 13" E
Tammsaare park asub Tallinna kesklinnas Estonia teatri ja Viru keskuse vahelisel alal.
Praeguse pargi alal oli kuni 19. sajandi keskpaigani linnamüüri ümbritsenud lage nn. glassii ala, kus ehitiste püstitamine oli sõjalistel kaalutlustel keelatud.
1896. aastal tühermaa sillutati ja sinna koliti Raekoja platsil asunud Tallinna turg.
Pargi vanim osa on 1899-1900. aastal rajatud, praeguse Viru Keskuse poole jääv, nn. turuäärne puiestik.
1903-1905. aastal asus praeguse pargi keskel hiiglaslik puust "Interimstheater" - küünitaoline hall, kus toimusid teatrietendused ja näidati kino. Peale hoone mahapõlemist planeeriti ka sinna jalgteedega haljasala. Päris teatrihooned valmisid hiljem — Saksa teater (praegune Draamateater) 1910. aastal ja Estonia teater 1913. aastal.
16. oktoobril 1905. aastal avas sõjavägi tule turuplatsile kogunenud rahumeelsete poliitiliste meeleavaldajate pihta. Seda veresauna meenutab mälestusmärk, mis asub Estonia teatri taga.
1947. aastal projekteeris Harald Heinsaar pargi alale haljasala, mis pälvis 1950. aastal Nõukogude Eesti preemia. 1976. aastal park rekonstrueeriti. 1978. aastal paigutati pargi keskossa A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva tähistamiseks mälestussammas (J. Soans, R. Luup) ning 1981. aastal skulptuur „Merineid”(E.Viies).
Pargis on üle 40-ne erineva puittaime, sh mitmeid haruldasi taimi. 2004 võeti park looduskaitse alla.
Tere tulemast pardale, tere tulemast suurde kogu pere seiklusesse!
Kogu maailmas unikaalseid vesilennukite angaarid ja Lennusadama kompleks valmisid algselt Peeter Suurem merekindluse osana aastail 1916 - 1917.
Legendid ärkavad ellu - Sind...
Asukoht: Pikk 70, Kesklinn, Tallinn, Harjumaa, 10133
Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärav asub vanalinna põhjaosas sadama vahetus läheduses.
Värava rekonstrueerimise käigus 16. sajandil ehitati selle kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbi...
Asukoht: Narva mnt 95, Pirita, Tallinn, Harjumaa, 10127
Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. 1988. aastal toimus...
)
)
)
)
)
