Tallinna südames vanalinna, sadama ja Viru väljaku vahele jääv Rotermanni kvartal asub ajalooliselt väga olulises piirkonnas – just Viru väljakul ristusid 19. sajandil Tartu, Narva ja Pärnu maanteed, see on ka Tallinna ametlik keskpunkt. Määrav roll kompaktse tööstusrajooni kujunemisel 19. sajandil oli ettevõttel Rotermanni Tehased.

Sõdade ja segaduste aeg 1918-1920 ei jätnud puudutamata ka Rotermanni kvartalit, mitmed peremeheta jäänud hooned lammutati.

Saksa ajal 1941-1944 tagastati nii mõnigi ettevõte endistele omanikele, taastati ka Rotermanni Tehased, kuid tootmisvõimalused olid sõjatingimustes väga piiratud.

Tallinna pommitamistest ei jäänud puutumata ka Rotermanni kvartal ja selle ümbrus, muuhulgas hävis Narva maantee alguses asunud Kunstimuuseum ja Mere puiestee ääres asunud kino „Grand Marina". 1944 jätkus Nõukogude okupatsioon, mis tõi endaga kaasa parasiitehitisi ja harjumatut tagasiminekut linnaruumi hooldamisel ja korrastamisel. Rotermanni kvartali olulisemaid ettevõtteid okupatsiooni ajal oli leivatööstus. Tootmiskoondis „Leibur" kasutas Hobujaama hoonet leivatööstusena veel 1980ndate teisel poolel.

Nõukogude aeg oli kvartali ehitistele mõjunud laastavalt, sellele järgnenud määramatuse ajal lagunesid hooned sedavõrd, et nende remonditöid peeti ebareaalseks. Ahtri tänava rekonstrueerimistööde käigus lõigati uue sõidusuuna rajamisega Rotermanni kvartalist läbi sadamapoolne osa, kuhu jääb Rotermanni soolaladu. 1996 soolaladu rekonstrueeriti, tänasel päeval asub hoones Eesti Arhitektuurimuuseum. 2001 avati kvartalis 11 saaliga kobarkino Coca Cola Plaza. Samal aastal nimetati Rotermanni kvartal miljööväärtuslikuks piirkonnaks.