Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber.
Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele. Võidukaar algab madalalt ning seda toetab krutsifiksiga rõhtpuu, millele on tähendatud mitmed kirikulooga seotud daatumid.
Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud algse altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. sajandil põrandaplaadina kantsli tugiposti alla. Säilinud on ka keskaegse ristimisvaagna ümaravormiline jalg (rahvapärimuse järgi kasutatud keskajal ka häbipostina).
Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud.
Järva- Jaani õpetajatest on Eestimaa kultuurilukku läinud Chr. Kelch, kes siin olles (1682-1696) kirjutas oma “Liivimaa kroonika”. Tema initsiatiivil rajati Järva- Jaanis esimene kool.
Asukoht: Vetepere küla, Albu vald, Järvamaa, 73416
Eesti ühe tuntuma kirjandusklassiku Anton-Hansen Tammsaare sünnikodu.
Muuseum avati 1958.a. kirjaniku 80.sünniaastapäevaks.
Kompleksi kuuluvad elumaja, ait ja rehielamu, laut ning saunikute hooned.
...
Paide ordulinnuses asuvas Ajakeskuses Wittenstein on võimalus tõelise ajamasinaga rännata ja saada osa erinevatest ajaloosündmustest muinasajast tänapäevani. Kaheksal korrusel on loodud erinevate heli- ja valgusefektide, videoprogrammide ning illusiooni...
See raba on Kõrvemaa üks suuremaid rabasid. Rabamassiivi suurus on ca 1000 hektarit. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandei...
)
)
)
)
)
