58.557220, 25.447779
GPS: 58° 33' 26" N, 25° 26' 52" E
Lahmuse mõisast (saksa k Lachmes) on varasemaid teateid 1593. aastast.
Alates 1750test aastast kuulus mõis von Kruedeneride aadliperekonnale. 1830-40tel aastatel ehitati nende poolt mõisasüda ka esinduslikult välja.
Ehituslikus mõttes loetakse hoopis huvitavamaks ja paremaks mõisa kõrvalhooneid: tõllakuuri, aitasid, talli ja vesiveskit.
Loodus annab igale paigale oma näo. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Just järvele ja teisele poole järve jätkuvasse parki avanebki härrastemaja vaade. Mõisat ümbritseb park, mis rajati 19. saj 50-ndatel aastatel, kui mõis kuulus Ratlefitele. Hiljem on parki pidevalt täiendatud.
1926.st aastast asub mõisas kool, 1962.st aastast erikool.
Esimesed kirjalikud tõendid Abja Mõisa kohta pärinevad 1582 aastast.
Aadliperekond Stackelbergid jäid viimasteks omanikeks enne Eesti Vabariigi sündi ja just nende valitsemise ajal ehitatigi välja praegune mõisa süda. Kerkis kivist häärber, ait, t...
1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal.
Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aas...
Asukoht: Linnu 2, Viljandi linn, Viljandimaa, 71020
Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur raekoja kõrval Trepimäe alguses – autor skulptor Aili Vahtrapuu, avati 3. augustil 2007. aastal. Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill...
)
)
)
)
)
)
)
