Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala asub põhiosas Meremäe ja Vastseliina vallas, osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitseala on rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljandite kaitseks. Jõe org on kuni 35m sügavune ja keskmiselt 300m laiune liivakivisse lõikunud ürgorg, mille veerud on paiguti väga järsud (kalle ulatub 35 kraadini). Jõe vee-energiat on varem kasutatud 11 veskis. Tänaseni on säilinud Kelba, Tamme ja Väike-Härma veskite hooned ja osaliselt ka sisseseaded.
Kaitseala suurimaks väärtuseks on 12 devoni liivakivipaljandit, nn "müüri", kõrgusega 6-20m ja pikkusega 20-130m. Paljandid omavad ka suurt kultuuriloolist tähtsust - nendega on seotud mitmed muistendid ja uskumused. Piusa jõe ürgorg on huvipakkuv mitmete koosluste ja liikide elupaigana. Seal on hooldatavaid luhaniite, lammimetsa, salumetsa ning väga tüüpilised pohla- ja samblikumännikud.
Kaitseala lõunapiiril on vaatamisväärsuseks 1342.a ehitatud ja Põhjasõjas hävinud Vastseliina ordulinnuse varemed ning 19. sajandist pärinev Piiri kõrts. Kaitseala lõunapiirile jääb ka Vastseliina mõisa park.

Piusa jõe ürgoru matkaraja üldpikkus on 15 km – Vastseliina linnusevaremetest Lindorani või vastupidi. Rada on võimalik läbida jalgsi, osaliselt ka jalgratta või autoga. . Kaitseala huvitavamateks vaatamisväärsusteks on jõe paremal kaldal asuvad kõrged devoni liivakivipaljandid, nendest kõige kõrgem on Härma Mäemine (üldkõrgus 43 m) müür. Telkimisplatse on kaks – esimesel kolmandikul Make müüri all ja lõpuosas Härma Alumise müüri all.