59.449211, 25.432812
GPS: 59° 26' 57" N, 25° 25' 58" E
Kuusalu Lauritsakivi on Eestis arvukalt esinevatest kultusekividest üks omanäolisemaid, sest tavaliselt piirduvad jäljed kividel ainult mõne üksiku lohuga.
Lauritsakivi kujundid kuuluvad kahte perioodi. Lohud (u. 20 tk) pärinevad ilmselt I aastatuhande algusest pKr. Rest, ristatud piiskopisaua kujutised ja kivi lael kujutatud rist jäävad aga juba keskaega või veelgi hilisemasse ajajärku.
Mida kivil kujutatud märgid võiksid tähendada, pole kahjuks võimalik täiesti üheselt seletada. Lohkusid on seostatud enamasti viljakusmaagia ja surnutekultusega, aga ka astronoomiaga. Praadimisrest ja piiskopisauad kivil võiksid tähistada omaaegset piiri Kuusalu kiriku ja Ojamaa Roma kloostri Kolga valduste vahel. Nimelt on praadimisrest Kuusalu kiriku kaitsepühaku – Püha Lauretsiuse – tunnus ja kahe ristatud piiskopisaua kujutist kohtab Roma kloostri pitsatil. Sellega oleks seletatav ka Lauritsakivi teine rahvapärane nimetus – Rajakivi.
Tere tulemast pardale, tere tulemast suurde kogu pere seiklusesse!
Kogu maailmas unikaalseid vesilennukite angaarid ja Lennusadama kompleks valmisid algselt Peeter Suurem merekindluse osana aastail 1916 - 1917.
Legendid ärkavad ellu - Sind...
Asukoht: Pikk 70, Kesklinn, Tallinn, Harjumaa, 10133
Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärav asub vanalinna põhjaosas sadama vahetus läheduses.
Värava rekonstrueerimise käigus 16. sajandil ehitati selle kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbi...
Asukoht: Narva mnt 95, Pirita, Tallinn, Harjumaa, 10127
Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. 1988. aastal toimus...
)
)
)
)
)
