Artiklid

Ilmselt teab iga eestlane midagi Saare- ja Hiiumaast, on seal käinud või koguni elab seal. Harva aga satutakse mõnele väikesaarele või laiule ning sageli ei teatagi nende olemasolust midagi. 

Tegime ülevaate ligipääsetavamatest Eesti väikesaartest ning soovitame suve jooksul mõnda neist kindlasti külastada. Elamuseks võib kujuneda juba ainuüksi saarele jõudmine!

Aegna

Aegna asub 14 km Tallinnast, Tallinna lahe kirdeosas, Viimsi poolsaarest loodes. Saare pindala on 3 km2 ja rannajoone pikkus 10 km. Saarel on 2 püsielanikku. 85% ulatuses metsaga kaetud Aegna on maastikukaitseala, kus kehtib kaitse-eeskiri, mille eesmärgiks on kaitsta siinset metsa- ja rannikukooslusi, samuti haruldasi ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Saarel asuvad endised kaitserajatised, Eesti suurim tiheasetusega kivikülv, vana kalmistu, maagiline kivilabürint, erinevad matkarajad ja kaks telkimis- jalõkkekohtadega supelranda. Aegnal pakutakse suvel ka majutus- ja toitlustusteenust.

Kuidas Aegnale saab?

Liinilaev Juku väljub juuni algusest kuni 15. oktoobrini iga päev mitu korda Tallinna Kalasadamast. Ühe otsa sõiduks kulub umbes 70 minutit. Laev mahutab 47 reisijat.

Vaata ka: www.aegna.ee

Naissaar

Naissaar asub Tallinnast 12 kilomeetrit põhja pool ja on Tallinnale lähim saar.

Naissaar on puhta loodusega väljasõidu- ja puhkekoht. Saarel on 3 maastikurada, millel liikudes saab saarega põhjalikumalt tutvuda.. Huvilistele pakutakse militaarturismi – miiniladusid, tehaseid, raketibaase jmt. Saarel on Naissaare muuseum, tuletorn, palju liivarandu ja kaunis loodus. Kolm majutusasutust pakuvad saarel toitlustusega ööbimisvõimalust korraga rohkem kui 200 inimesele.

Kuidas Naissaarele saab?

Reisilaev Monica väljub Tallinna kesklinnast  maist kuni septembrini.

Vaata ka: www.naissaarele.ee

Pakri saared

Pakri saared asuvad 2-3 km Paldiski linnast läänes, neid eraldab mandrist Kurkse väin.

Väike- ehk Ida-Pakri

Liikudes sadamast mööda rannikut ülespoole, jäävad teele suur postvundament ja endine paemurd. Matkarada kulgeb mööda võimsat 4 km pikkust paeastangut, kust allapääsuvõimalused puuduvad. Ümbrusele saab pilku heita tuletornist, pangalt avaneb uhke vaade kirkale Pakri poolsaare pangaseinale ja Paldiskile. Tuletorni lähedal saavutabki peaaegu veepiirilt kerkiv pank oma tippkõrguse – 17 m. Saare põhjatipus avaral Pliiku otsal paiknevad 1917. aaastal ehitatud suurtükipatarei kaevikud ja tulepesad. Rannale langenud hiiglaslikud paelahmakad kaitsevad astangut lainete eest (NB! Kaugele eenduvad paenukad on kruusa ja libeda rohuga kaetud, seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik, eriti lastega!).Saartevahelise väina suudmesse lõikuval neemel on kolmeks lõhenenud suur rändrahn. Lahes on näha 3 laevavrakki.

Suur- ehk Lääne-Pakri

Neemele jõudes jääb paremale rannavalliga eraldatud roostikujärvik. Vana vaatetorn on püstloodsete varjestamata redelite tõttu ohtlik, kuid hea ronija saab siit võrratu elamuse teda ümbritsevast vee ja maa stiihiast. Mööda 6-8 meetrist pankrannikut kulgeb neemele rada, mille tipus on 1920. aastatel püstitatud veidi viltune tuletorn. Saarel on rändrahnud ning suur Lihlviki rannajärv. Viljaka lõunaosa tipu lähistel on 1890. aastal ehitatud Kivikiriku vare ja suhteliselt korras kalmistu.
Rannikul leidub liivaseid paiku supluseks, üle mere paistab Pedase nina.

Kuidas Pakrile saab?

Üleveod Väike-Pakri saarele toimuvad Kurkse Sadamast kiirkaatriga Arabella. Väljumised toimuvad maist oktoobri keskpaigani ning väljumisaeg lepitakse kokku kliendiga. Tagasisõit toimub reisijatele sobival päeval.

Vaata ka: www.pakrisaared.ee

Osmussaar

Osmussaar asub Noarootsi vallas Läänemaa looderannikul.

Eestlasele on viikingite peajumala Odini järgi nime saanud Osmussaar tundmatu maa. Salapära ja müstikat jagub saarel küllaga. Osmussaar on kui seiklusraamat, mis oma olemusega kirjeldab viikingite röövretki karidele aetud laevadele, 1976 a. Osmussaare maavärinat ja kõike muud, mis sai alguse Osmussaare kerkimisega merepinnast umbes 3000 aastat tagasi. Saart läbib kuuekilomeetrine Balti klint, seal asub mitu järve. sõdurite mälestusmärk, tuletorn ja kaks suurt rahnu. Osmussaart võivad külastada kõik huvilised, kuid mais-juunis ei tohi Boani neemel ja Inahamne järvel linde häirida. Lõket teha ja laagrisse jääda võib vaid selleks ette nähtud kohtades, kuna saar on looduskaitseala. Koeri ei soovitata kaasa võtta ning kogu tekitatud prügi tuleb mandrile kaasa võtta. Suurema seltskonnaga mines on soovitatav reis piirivalve- ja looduskaitseametnikega kokku leppida.

Kuidas Osmussaarele saab?

Saarele toimuvad 1-2 korda nädalas plaanilised laevareisid. Täpsemalt vaata: http://www.osmussaarereisid.ee

Kihnu

Kihnu on Liivi lahe suurim saar, asudes Pärnust 41 km edelas.

Tänapäeva Kihnu on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. Kõrvuti isaisade aegadest pärit tarkuste, kommete, esemete ja tööriistadega kasutab kihnlane moodsat tehnikat ja hoiab end kursis mujal maailmas toimuvaga.

Saare loodeosas on 10 kaitsealust laidu, kaks rändrahnu ning 4 väga vana puud. Vana kirik asus saare põhjatipus kõrgemal liivakaldal ja hävis legendi järgi Põhjasõja ajal tules. Vanakiriku mäelt on leitud ka tolleaegne matmispaik ehk maa-alune kalmistu.
Tänapäeval kasutusel olevalt surnuaialt leiame riste, millel surmaajaks on märgitud möödunud sajandi lõpp. Surnuaia peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn, kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992.a.
Kihni Muuseum eksponeerib ühes majapooles on Kihnu naivistide loomingut ja kuulsaid Kihnu mehi ning teises pooles kõike igapäevaelu puudutavat: tööriistad, rõivad, käsitöö, mööbel. Muuseumi fondi suuruseks on üle 700 eseme.
Kihnu tuletorn valmis 1864. aastal, selle kõrgus mere- ja maapinnast on vastavalt 31 ja 29 m. 
Saarel saab osaleda ekskursioonidel, sõita jalgrattaga, imetleda loodust ning muidugi ujuda ja päevitada. Saarel on hulk majutus- ja toitlustusasutusi ning mitu kauplust.

Kuidas Kihnu saab?

Mandri ja Kihnu vahel on regulaarne laevaühendus, täpsemalt vaata http://www.veeteed.com/

Vaata ka: www.kihnu.ee

Abruka

8,8ruutkilomeetrine Abruka saar asub Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal.Veetee Roomassaare sadamast on kuus kilomeetrit pikk.

Abruka saarel saab jalutada ürgmetsas, korraldada laste- ja looduslaagreid, läbi viia õppepäevi, kokkutulekuid, lihtsalt nautida rahu ja vaikust.

Abrukal on haruldaselt liigirikas loodus ning Eestis haruldane kesk-euroopa-tüüpi lehtmets. Abruka külas asub Abruka muuseum, kuhu on kokku kogutud saare elanike ja talude lood, pildimaterjal ja palju muud põnevat. Ööbida saab Vahtra talus metsaveeres, merevaatega Innu talus või infopunkti majas. Ka pakuvad kohalikud turistidele võimalust sõita kastiautoga saarele tiir peale või matkata jalgsi. Saab käia ka kalal, saunas, sõita paadi või rattaga, mängida palli.

Kuidas Abrukale saab?

Abruka ja Kuressaare vahel on regulaarne laevaühendus. Vaata täpsemalt siit

Kassari

Kassari on väikeste sildadega Hiiumaaga ühendatud 19,3ruutkilomeetrine saar Väinameres. Kassaril on neli küla, kus elab kokku kolmsada inimest. Kassari on tuntud suvituskohana, selle Piibunina liivase põhjaga mererand on supluseks ideaalne. Ka asub saarel Aino ja Oskar Kallase majamuuseum. Kassari edelaosas lookleb merre kolme kilomeetri pikkune kiviklibune Sääretirp, mida mööda saab justkui vee peal kõndida. Kassari saarel Tagukülas asub arhailine, arvatavasti 1801. aastast pärinev kabel. Kassaris on ka loodusvaatlusrada ja linnuvaatlustorn. Samuti saab saarel osa võtta ratsamatkast. 

Kuidas Kassarisse saab?

Hiiumaalt saab Kassarile auto või bussiga. Hiiumaale pääseb laeva või lennukiga.

Kesselaid

Kesselaid ehk Kessu on 1,7 ruutkilomeetrise pindalaga saar Suures väinas Muhu saare lähistel. Tegemist on Eesti vanima ja kõrgeima laiuga. Laiu kõrgeim punkt on merepinnast 15,6 m kõrgusel. Põhja- ja looderannikul paikneb 7-8 m kõrgune Kesse- ehk Kessulaiu pank. See on murtud pealetungiva Litoriinamere poolt ning on osa Lääne-Eesti klindist. Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal

Loodus on saarel ääretult liigirikas, näiteks kasvab seal 17 liiki orhideesid. Muhu saarelt ujuvad laiule sööma põdrad ja metssead. Peamiselt tõmbavadki turiste ligi loodusimed ja kaunid vaated.

Kuidas Kesselaiule saab?

Saarele saab minna eelneval kokkuleppel Lalli sadamast.
 

Saarele sõidab ka OÜ Viireste. Ettevõte pakub unikaalset võimalust veeta tore ja elamusrohke päev merel ja puhtas looduses. Sõit toimub 12 m pikkuste ajalooliste „Kakuam” tüüpi kalapaatidega.
 

Päevakava oleks järgmine:

Kell 10 hommikul saame kokku Virtsus Vanalinna Sadamas. Järgneb meresõit mööda Suurt Väina Kessu saarele. Saarele jõuame kella 11 paiku.
 

Saarel ringi käimiseks kulub neli kuni viis tundi. Selle ajaga jõuab käia saare teises otsas endises külas, julgematel ronida tuletornide otsa, käia karjamõisa varemetel ja kohaliku paemurru augu juures, käia läbi ka kohaliku saarevahi juurest ja end logiraamatusse kirja panna, tulla mööda pärnade alleed ja jõudes pankrannikuni minna kas selle alt või siis ülevalt läbi kuni abajani. Kui on hea ja soe rannailm siis on võimalik ka ujumas käia.
 

Kaasa on võimalik tellida ka suurte kogemustega kiid kes räägib kohalikust loodusest taimestikust ja saare ajaloost.
Kaasa tuleks võtta oma leivakott mis ei tohiks olla eriti raske. Kui ei ole just suur põua aeg siis vett saab kohalikust kaevust. Kaevuni jõuame aga alles matka lõpupoole.

Grupi suurus võiks olla 10 kuni 20 inimest. Kokkuleppel ka suurem.
Hind  ühele inimesele 15€ kui grupis on vähemalt 10 inimest. Kiiditeenus lepitakse kokku eraldi.

Merereis sõltub ilmaoludest. Seepärast tuleb küll aeg paika panna kuid eelmine päev kindlasti asi üle helistada!
 

Kontakt:
56696785 Uno Tali
unotali61@gmail.com
OÜ Viireste.

Pedassaar

Pedassaar asub Harjumaal Kolga lahes Tallinnast 35 kilomeetri kaugusel.

Püsiasustuseta pisike Pedassaar on Kolga lahe saartest metsaseim ja kõrgeim ning unikaalne oma järsult sügavaks mineva liivaranna poolest, mis võimaldab ka suure süvisega jahtidel ja kaatritel randuda otse liivale. Kogu saare rand on sobiv supelmõnude nautimiseks.Looderannal asuv järsk astang on kuni 8 m kõrgune, selle lähedal meres on võimas rändrahnudekogum, suuri kivimürakaid jätkub kogu rannaribale ümber saare. Kuni 13 m kõrgune mäerinnatis läbib kogu saart, ilusam mets asub põhjaosas. Idarannik on koduks luikedele, hahkadele, kosklatele, kajakatele, tiirudele, tildritele ja teistele merelindudele. Saarel olev RMK metsamaja mahutab kümme inimest, lisaks saab teist samapalju telkida. Majakeses on kaminaruum, saun, lavatsid, kaev ja muu metsamajas puhkamiseks vajalik. Pedassaare edelarand on suurepärane koht rannapuhkuseks, päevitamiseks ja supluseks.

Kuidas Pedassaarele saab?

Kõige paremini saab saarele paadiga Salmistu sadamast, aga ka purjetades Piritalt või paadiga Pranglilt.

Prangli

Asub Soome lahes Viimsi poolsaarest kirdes. Saarel on 80 püsielanikku.

Nagu Eesti saartele omane, on ka Pranglil kaunis loodus, palju rändrahne ja tuletorn. Legendid räägivad, et saare kõrgeimasse kohta Kullamäele olla mereröövlid kunagi kulda matnud. Prangli on parim reisisiht, kui soov näha tõelist kaluriküla. Saarel on talurahva- ning loodusmuuseum, saab telkida-grillida rannaliival, võimalik on organiseerida ka majutus, autoekskursioon ja saun. Pranglilt tehakse merereise kõrvalasuvatele Aksi ja Keri saarele.

Kuidas Pranglile saab?

Tellimusreise  laevaga Helge Leppneeme sadamast saarele korraldab OÜ Prangli Laevaliin.

Mandri ja Prangli vahel on maist septembrini regulaarne ühendus, täpsemalt vaata www.pranglireisid.ee

Ruhnu

Asub Riia lahes, 70km kaugusel Kuressaarest ning 96km kaugusel Pärnust.

Ruhnul asub teadaolevalt Eesti vanim säilinud puithoone Püha Magdaleena kirik. Lisaks tavapärastele matkadele, telkimistele, loodusenautlemisele ja ujumisele võib osa võtta näiteks ka ruhnlaste suvistest meelelahutusüritustest. Saarel on mitu majutusasutust, kohvik ja museum. 

Kuidas Ruhnule saab?

Suvel on Ruhnul regulaarne laevaühendus mandri ja Saaremaaga, 1. oktoobrist kevadeni saab saarele aga lennukiga.

Vaata ka: www.ruhnu.ee

Vilsandi

Saaremaa läänerannikul Kihelkonna vallas.

Vilsandi on osa Vilsandi rahvuspargist, seal on kaunis ja mitmekesine loodus, neemed ja lahesopid. Vilsandil asub ka bioloogiajaam. Saarel on enamjaolt ilus ilm, kena loodus ja vähe inimesi. Majutust ja telkimisvõimalust pakub Tolli turismitalu, samuti saab rentida maastikuautot või väikebussi, paati ja jalgratast. Soovi korral tehakse ekskursioone saarel, loodus- ja paadimatku.

Kuidas Vilsandile saab?

Saaremaalt Papissaarst sõidab Vilsandile mootorpaat, millele tuleb eelnevalt kohad broneerida. Vaata lisa siit 

Mohni

Mohni asub Lahemaa rahvuspargis, eesti põhjapoolsema Purekkari neeme vastas, 4 km kaugusel Viinistust. Imeväike Mohni saar on 2,5 kilomeetrit pikk ja 250 meetrit lai. Saarel elab püsivalt kaks inimest.

Ligi poolt saart katavad kivid ja liivaluited, teist poolt aga mets. Luiteid katab õhkõrn samblakiht ning sambla lahtitallamise ja erosiooni vältimiseks on rajatud laudtee sadamast Keskmaale.

Mohni on saanud oma nime saarel elanud Gotlandilt pärit röövmunkade järgi kes laevade röövimiseks ja karile juhatamiseks vales kohas lõket tegid. Samast ajast on pärit ka legend saarele peidetud röövitud aarete kohta mis jäid leidmata Põhjasõjast kui kogu mets ja röövmungad maha löödi. Praegu on saar eravaldus ja saareilu hoidmiseks on palgatud saarevahid kes ühtlasi silma peal hoiavad, et puhkajad vales kohas lõket ei teeks ega tallaks lahti õhukest samblakinti liivaluidete pealt.
Mohni sobib eelkõige loodust austavale ja vastutustundlikule merehuvilisele, saarel tule tegemine võib toimuda vaid lõkkeasemel või rannas, kaugel eemal kergestisüttivast samblast ja oksarisust.

Kuidas Mohnile saab?

Viinistu sadamast kokkuleppel.

Aksi

Asub Prangli saare külje all Soome lahes.

Aksil on linnukaitseala, kus randumine lindude pesitsemisajal on keelatud. Aksi on olnud ajalooliselt paadiehitajate suurpere Akkermannide kodusaareks. Nõuka ajal tehti Aksi saar tühjaks ja praeguseks ongi saar jäänud inimasustuseta. Saarel võib kohata vaid ohtralt rebaseid ja linnuluid. Aksi on Tallinnale lähim asustamata saar, pakkudes oma unikaalse loodusega külastajatele kordumatu elamuse. Aksi on Naissaarele, Aegnale, Pranglile ja Pedassaarele alternatiiviks privaatsete ürituste korraldamisel. Aksil on maaliline liivarand, kiviklibused rannaalad, sood ja heinamaad ning lõkkeplats külalistele.
Aksi sobib samuti loodust austavale ja vastutustundelikule merehuvilisele ning tuld võib teha vaid selleks ette nähtud kohas.

Kuidas Aksile saab?

Pranglilt saab Aksile OÜ Prangli Laevaliini laevaga Helge

Paadisõit Leppneemest või Pranglilt Aksile kestab alla tunni, kuid sadama puudumise tõttu tuleb suure laine korral olla valmis ka reisi ärajäämiseks.

Keri

3.1 hektari suurune Keri asub Soome lahes Pranglist 6km põhjas ning on Eesti üks põhjapoolsemaid saari.

Keri on madal ning kaetud munakivide, kruusa ja vähesel määral ka liivaga. Kividerohke on ka saart ümbritsev meri.

1719. aastaks valmis Peeter I käsul ehitatud majakas. Praegu näitab laevadele tuld 1803. aastal ehitatud tuletorn.
Saarel on elanud vaid tuletornivahtide perekonnad. Viimane majakavaht lahkus saarelt septembris 2002. Praegu töötab tuletorn automaatrežiimil. Energiaallikateks on tuulegeneraator ja päikesepatareid.
14. juunil 1940 tulistati saarest põhjas alla Soome reisilennuk Kaleva. Finnairi rahalisel toel on Kaleva huku mälestuseks Kerile püstitatud mälestusmärk.

Kuidas Kerile saab?

Pranglilt saab Kerile OÜ Prangli Laevaliini laevaga Helge

Veel võib saarele saamiseks võib ühendust võtta Keri seltsiga www.keri.ee

Erinevatele väikesaartele korraldab transporti ka www.watersport.ee Samuti organiseerib Watersport meelelahutust ning aitab korraldada üritusi saartel.