Artiklid

Kohti, kust kindlasti läbi tasub astuda, jääb tee peale üsna mitu. Vanausulistele pühendatud Varnja ja Kolkja muuseumid keskenduvad 17.-18. sajandil Venemaalt saabunud pagulastele, kes õigeusu kirikuga vastuollu sattununa asusid elama siiapoole Peipsi kallast. Muuseumides saab näha vanausuliste traditsioonilisi riideid, tarbeesemeid, käsitööd, tööriistu, fotosid ja kuulata toredaid seiku piirkonna kultuuriloost. Kunstisõpradele pakub reisil elamusi ambulARToorium, süüa saab muuhulgas Sibularestoranis, mille tagant mööda väikest külatänavat jõuab Kostja sibulatallu. Kostja juures näeb vanausuliste traditsioonilisi sibulakasvatuse võtteid ning peremees räägib, kuidas vanasti sibulaid kasvatati ja kuidas tänapäeval kohalikud oma aiasaadusi maha panevad, üles võtavad ja müüvad. Tee peale jääb ka terve rida ööbimispaiku alates kämpingutest kuni lossini Alatskivil, nii et Sibulateed võib uudistada mitu päeva. 1885. aastal valminud suurejooneline Alatskivi loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi – Šotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul.

Peipsi kallast mööda edasi põhja poole sõites jääb teele 1300 elanikuga Mustvee linnake, kus tegutsevad ainulaadne Heino Lubja kaalumuuseum, Vanausuliste Koduloomuuseum ning lausa viis kirikut. Veel asub Mustvees üks Kalevipoja lingukividest ning II maailmasõjas hukkunute ühishaud, monument Leinav tütarlaps.

Veidi pärast Mustveed algab Ida-Virumaa maakond. Piki Peipsi äärt Vasknarva suunal itta liikudes jõuab tee lõpuks välja Narva jõeni, mis on ühtlasi piiriks Venemaaga. Vasknarva küla ise on ehe peipsivenelaste tänavküla, kus ühekorruselised puithooned asetsevad külg-külje kõrval viiluotsaga vastu tänavat. Siit mõnikümmend kilomeetrit Jõhvi poole jääb 19. sajandi lõpus rajatud Kuremäe nunnaklooster.

Kirde-Eesti on kontrastiderohke maakond, kus eriliselt kaunis loodus seguneb suurtööstusega.

Siin laiub Eesti kõige suurejoonelisem looduslik vaatamisväärsus, 20 km pikkune Ontika pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, kulgedes Sakalt Toilani. Pankrannik on kuni 56 meetrit kõrge ning sellelt avanevad hingematvad vaated Soome lahele.

Looduslikku silmailu pakuvad veel Kurtna järvistu nelikümmend eripalgelist järve ning üle 80 meetri kõrged Vaivara Sinimäed, mille jalamil asuvad Vaivara Huvikeskus ning sõjaajaloole keskenduv muuseum. Üsna Vene piiri lähedal, Boroni jõe ürgorus on säilinud üle 100-aastased puistud, kus inimene pole loodusele vahele astunud. Ürgmetsa ilmestavad veel 1,5 m kõrgused laanesõnajalad ning paks samblakiht puudel. Jõeorus paljanduvad 400 miljoni aasta vanused kesk-devoni kivimid.

Ürgse looduse keskelt viib tee edasi 1345.aaastal linna staatuse saanud Narva. Tänapäeval Eestit ja Venemaad eraldav Narva jõgi oli juba viikingite ajal oluline veetee ning selle kallastele kerkinud Narva linn on läbi sajandite olnud tähtis rahvusvahelise kaubanduse keskus. Linna õitsengu aeg oli XVII sajandil, kui loodi ainulaadne Narva keskuse arhitektuuriline ansambel. Majade kivikatused, portaalid, nikerdatud kivikaunistused ja tuulelipud andsid vanalinnale piduliku ilme. Aastal 1700 algas Narva lahinguga just siin kurikuulus Põhjasõda.

Uhke vanalinn hävis teises maailmasõjas peaaegu täielikult, kuid sellele vaatamata on tänapäeva Narva oluline kultuuri – ja turismikeskus Eesti idapiiril. Elamuslikku vaatepilti pakuvad suursugune Hermanni kindlus ja sellest otse teisel pool jõge kõrguv Ivangorodi kindlus ning 19. sajandil valminud uhke Kreenholmi manufaktuur Varesesaarel.

Nõukogude Liidu päevil kujundati Ida-Virumaast Eesti üks suurimaid tööstuskeskusi ning tolleaegset pärandit võib piirkonnas tänapäevalgi kõikjal näha. Üheks ehedamaks näiteks sellest võib pidada Sillamäe linna Narvast mõnikümmend kilomeetrit läänes. 1947 hakati Sillamäele rajama salajast uraani rikastamise tehast ning senise paari tuhande asukaga linna elanikkond kasvas vähem kui paarikümne aastaga viiekordseks. Tänapäevalgi on Sillamäe oluline metallitööstuslinn, mille ilmet kujundavad lisaks tööstusele suurejooneline stalisnistlikus stiilis elamuarhitektuur ning kena merevaade.