Artiklid

Kus see Setomaa täpselt asub?
Mõnikord võib Setomaa täpne asukoht tekitada segadust ja isegi vaidlusi, sest niisugust ametlikku maakonda meil ju haldusüksusena ei eksisteeri, vaid tegemist on ajalooliselt määratletud piirkonnaga. Vahel kiputakse isegi arvama, et Võrumaa ja Setomaa on üks ja seesama. Aga nii lihtne see asi siiski ei ole.
Kui vaadata Setomaa asukohta ilmakaarte järgi, siis jääb see Eestimaa kagunurka ja piirneb Võrumaa, Läti, Venemaa ja Pihkva järvega. Praegu on Setomaa administratiivselt jagatud kolmeks: üks osa jääb Võrumaale, teine Põlvamaa külge ja kolmas Petseri rajooni Venemaal. Setomaa ja Võrumaa paiknevad geograafiliselt kõrvuti, inimesed ise arvestavad loodusliku piiriga: Pihkva järvest alates mööda Mädajõge ja Piusa jõge kuni Vastseliina ja Meeksini.
Ajalooline Setomaa ja Võrumaa on tähistatud siltidega, seega on lihtne liikuda ja ära tunda, kuhu on jõutud.
Niisiis lühidalt ja selgelt öeldes – Setomaa piirneb kirdest Pihkva järvega, idas ja kagus on naabriks Venemaa, lõunas Läti ning läänes Võrumaa. Suurim ulatus põhjast lõunasse on 65 km ja läänest itta 40 km.

Setomaa ajaloost
Teadmised Setomaa vanemast ajaloost täienevad pea igal aastal. Arheoloogiliste leidude põhjal on Setomaa inimasustus ligi 8400 aastat vana. Praegu teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Teised vanad asualad paiknesid Värska lahe randadel ja Irboska ümbruses.
Muinas- ja keskajal on veel vara kõnelda setodest kui etnosest. Läänemeresoomlasi, sh setosid, nimetati kroonikates tšuudideks. Muistsel ajal ei olnud see kant sugugi ääremaa, sest läbi tšuudide maa läks mitu suurt kaubateed. Suuremateks keskusteks siin kandis olid Pihkva ja Irboska.
Alates 14. sajandist asusid Pihkva vürstiriik ühelt poolt ning Tartu piiskopkond teiselt poolt täpsemalt paika panema oma mõjupiire. 16–18. sajandi sõdade ajal (külad said kannatada kõigis suurtes sõdades) on Setomaal viibinud kõik tolle aja võimsamad kuningad. Vaatamata sõdadele, katkule ja nälja-aastatele suutsid setod säilitada oma külad ja kultuuripärandi. 862. aastast kuni 1920. aastani kuulus Setomaa Vene valitsejate võimu alla. 1920.–1940. aastani kuulus see Eesti Vabariigi koosseisu. Setomaast moodustati eraldi maakond – Petserimaa.
Ehk just kireva ja raske ajaloo pärast ongi setod võõraga kohtudes esiti ettevaatlikud, omavahel kokkuhoidvad ja alalhoidlikud. Setod on loomult küll abivalmid, kuid omaksvõtmine tuleb välja teenida – õkaütte tohi-i’ usku’ (igaüht ei tohi uskuda). Kuid kes oskab setode olemist ja kombeid-tavasid austada, nende vastu näidatakse üles suurt külalislahkust, mis jääb ka pärast Setomaalt lahkumist kauaks meelde.
Pärisorjust ja mõisasaksu ei ole Setomaal kunagi olnud, enamik maast kuulus kloostrile. Seto elas küll vaeselt, aga oli seejuures vaba.

Setomaaga aitab tutvuda Seto Külävüü marsruut
Seto Külävüü reisimarsruut juhatab huvilise läbi Setomaa eri paikade. Miks selline nimi – külävüü? Aga sellepärast, et Setomaa külavaheteed looklevad kui rahvarõivavööd orust mäele ja metsade vahelt lagedale nurmele. Marsruudi pikkus on umbes 100 km. Toome marsruudi olulisemad punktid välja siingi, kuid enne päriselt reisima asumist lugege kindlasti põhjalikumat infot marsruudi ja vaatamisväärsuste kohta kodulehelt: www.visitsetomaa.ee Samalt veebilehelt saab endale välja printida ka Seto Külävüü kaardi.

1) Rännaku alguspunkt on Põlvamaal asuv Võõpsu ehk seto keeles Võõpso, mis on kilomeetripikkune paadikuuridega maaliline tänavküla. Külastamist väärivad kohad: Võõpsu pühakoda ja tsässon, sibula- ja kalalaatade küla Lüübnitsa ja järveäärne torn, kust avaneb vaade järvele ning rannaküladele. Teele jääb ka Laossina tsässon.

2) Järgmine peatus Mikitamäe. Uuri lähemalt: Mikitamäe vana tsässon, mis on Eesti üks vanimaid palkehitisi. 

3) Edasi sõites jõuad Värskasse, kus I vabariigi ajal asus Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager. Koht, kus teenisid jala-, ratsa- ja suurtükiväelased üle Eesti. Külastamist väärivad paigad: Seto Talumuuseum ja tsäimaja (ehtne seto köök), Värska sanatoorium, Värska kirik, AS Värska vesi, Treski küla tsässon, Podmotsa küla tsässon.

4) Järgmine peatus – Saatse. Enne sinna jõudmist tuleb läbida „Saatse saabas“, mis on Vene Föderatsiooni kontrolli all olev ala, kus peatuda ei tohi ja jalgsi käia samuti mitte. Ainus võimalus ilma viisata Venemaal käia on seega ratta, bussi või autoga sõites „Saatse saabast“ läbida. Vaatamist väärivad paigad: Saatse kirik ja surnuaed, Saatse Seto muuseum.

5) Edasi liikudes jõuate Mustoja maastikukaitsealale, mis on kaunis oma valgetüveliste kaasikute, liiva- ja kanarbikuväljadega. Kaitseala on meelispaigaks marjulistele-seenelistele.

6) Järgmisena viib tee külalise Piusa koobasteni, kus on klaasliiva kaevandamise käigus tekkinud 10 meetri kõrgused eri värvitoonides maa-alused liivakivisambad ja võlvkäigud. Uuri lähemalt: Piusa koobaste külastuskeskus ja muuseum.

7) Üle Piusa jõe sõites tuleb vastu vana kirikuküla Obinitsa. Vaatamisväärsused, huvitavad paigad: Obinitsa kirik, Seto seltsimaja, lauluema monument, Seto ateljee-galerii, Obinitsa muuseum.

8) Järgmisena viib teekond Meremäe poole. Tee äärde jääb Tobrova tsässon, mille kõrval 150 aasta vanune Luikjärve talukompleks ehk Tobrova kindlustalu. Meremäe on Setomaa vanimaid asustatud kohti – siinkandis on elatud juba 8000 aastat. Külasta kindlasti: Setomaa turismitalu, Meremäe mägi ja vaatetorn.

9) Edasi liikudes jõuad Vastseliina ordulinnuse juurde, mis asub kahe kultuuriala – Setomaa ja Vana-Võromaa – piirimail. Samas lähedal asub ka Miikse (Meeksi) kirik.

10) Nüüd juhatab Külävüü seikleja Kirikumäe matkarajani, Tsiistre külakoja, Tsiistre linamuuseumi ja Tsiistre teemajani. Tee põikab korrakska läbi ka Nopri talumeierei, kes on suurim-olulisim sõirameister Kagu-Eestis.

11) Järgmine peatus Misso alev, millest lõunas paikneb ilus ja suur veekogu – Hino järv. Setomaa järved on rikkaliku linnustikuga ja nii on ka Hino maastikukaitsealal loendatud 40 eri linnuliiki. 

12) Seto Külävüü jõuab lõpule Luhamaa metsade vahel, kuhu on peitunud järvi, talud asuvad hajali, on ka üks väike jumalakoda – Luhamaa apostliku õigeusu kirik. 

Hea teada!
Külaline on Setomaal alati oodatud ja rahvas on heasüdamlik ning abivalmis. Sõbralikku abivajajat aidatakse alati, nii et abiküsimist kartma ei pea. Setomaal võib matkata jalgsi, jalgratta või autoga. Kõik Setomaa teed ei ole sirged, tasased ja kõvakattega, vahel tuleb seigelda ka küla- ja metsateedel, kuid just seal näebki Setomaa võlu kõige ehedamalt. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode pühad või pidustused: kirmaskid ehk külapeod, Seto kuningriigi päevad, Seto leelopäev ehk setode laulupidu, isteliste õhtu, lihavõtted ja teised kiriku- ning külapühad. Reisil olles tasub jälgida, et bensiin kõige ootamatul hetkel otsa ei saaks, sest Seto Külävüü marsruudi ainuke tankla ja pangaautomaat on Värskas. Ka lihtsamad ravimid ja esmaabikott võiks vajadusel kaasas olla.