Artiklid

Pärslased säilitasid jääd suurtes loodusliku jahutusega külmikutes, kus mägedest toodud jää võis kuude kaupa tahkena püsida. 400 aastat eKr leiutasid pärslased erilise jahutatud pudingitaolise roa, mida valmistati roosiveest ja nuudlitest ning serveeriti safrani ja puuviljadega kuninglikule perekonnale. Praegugi Iraanis valmistatavat jäist maiust faloodeh'i tehti nisutärklisest. Tärklist keerutati sõelataolises seadmes, mille tulemusena tekkisid taigna keermed või tilgad, mida seejärel keedeti vees. Enne serveerimist segu külmutati ning segati roosivee ja sidrunitega.

Hiinlaste leiutatud jäätise eelkäija retsept oli lihtne - jää segati siirupi või suhkruga ning maiust tarvitati suvekuudel jahutuseks. Hiljem hakati jääks külmutatava vee sisse segama mahla. Ka Indias ja Pakistanis segati värsket puuviljamahla mägedest toodud jää ja lumega. Veelgi hiljem, kui mongolite kaudu levis Hiinasse üha enam piima tarbimine, hakati sedagi jäätise valmistamisel kasutama. Piima hakati kasutama Yuan dünastia ajal, enne seda ei olnud piim toiduainete hulgas eriti laialt levinud.

Lääneriikidesse jõudis jäätis tõenäoliselt läbi Sitsiilia araablaste kaudu. Jäätis oli Bagdadi kaliifide lemmikmagustoit. Araablased olid esimesed, kes lisasid jäätisele suhkrut ning tootsid seda müügiks. Juba enam kui 1000 aastat tagasi olid neil olemas jäätisevabrikud, mille toodangut müüdi turgudel. Jäätis koosnes külmutatud siirupist või piimast, puuviljadest ning pähklitest.

Itaaliast levis jäätis mujalegi Euroopasse ja 20. sajandi alguseks Eestisse, kus seda 1930. aastatel tööstuslikult valmistama hakati. Enne seda sai jäätist vaid üksikutest suuremate linnade kohvikutest.