Artiklid

Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele nüüd avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha.

Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid.

Muuseumi süda asub värskelt valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile. 
 

Pedja jõe äärne Põltsamaa linn on eriline koht mitmes mõttes. Siin asub Eesti vanim veinitehas, aastatel 1570-1578 aga laius Põltsamaa ja Karksi aladel Liivimaa Kuningriik. 1770 ehitati linna kaunis rokokoostiilis loss, mille hoovis asuvad täna Põltsamaa muuseum ja turismiinfopunkt, Veinikelder koos toidumuuseumiga, galerii, restoran, käsitöötoad, Eesti Pressimuuseum ning kauni punase tornikiivriga Niguliste Kirik.

Perepuhkuse nautijaid ootavad Vooremaa järvede vahel kogu pere mängumaa Vudila ja Elistvere loomapark ning Jääaja Keskus, mis oma asukoha poolest jääb juba Tartumaa piiridesse. Jääaja Keskuse interaktiivne ekspositsioon annab ülevaate jääaegade tekkepõhjustest ja looduse ning inimese arenguloost pärast viimast jääaega.
 

Baltikumi vanim linn Tartu, mida on esmamainitud juba 1030. aastal, peetakse Eesti vaimseks pealinnaks. 1632 rajati siia ülikool, kus töötas aastakümneid tuntud semiootik ja kultuuriloolane Juri Lotman. Tänapäevalgi moodustavad linna elanikkonnast arvestatava osa just üliõpilased. Tartu olulisteks vaatamisväärsusteks on ülikooli hooned, ajaloomuuseum Toomkiriku varemetes ning vanalinnas asuv Jaani kultuurikvartal, kuhu kuuluvad keskaegne Jaani kirik oma tuntud terrakota-skulptuuridega, Antoniuse gild koos õuega, Mänguasjamuuseum, Uppsala maja, Tampere maja, 19. sajandi linnakodaniku muuseum ning väiksemad kunstigaleriid. Koht, kus puude varjus mõnusalt jalgu puhata, on romantiline Toomemägi. Tartust lõuna poole liikudes tasub läbi sõita Eestipõllumajandusmuuseumist ning Lennundusmuuseumist, mis mõlemad annavad huvitava ülevaate oma valdkonna ajaloost.
 

Põlvamaalt leiame Eesti ühe tähelepanuväärsema loodusliku vaatamisväärsuse - Ahja jõe ürgoru. Siin asuvad 400 miljonit aastat vanad Taevaskojad ehk Devoni ladestu liivakivipaljandid ja mitmed koopad, jõeorus aga leidub mitmeid kaitsealuseid liike.
 

Endine Pikajärve mõis ehk Cantervilla Loss Lääne-Põlvamaal ootab huvilisi tutvuma XVIII sajandi lõpus ehitatud mõisakompleksiga, kus tänaseks on mitmed hooned taastatud ja külalisi ootavad restoran, hotell, spaa ning kogu pere mängumaa.

Maakonnakeskus Põlva on väike roheline linnake. Siin asub juba 1470. aastal valminud Maarja kirik. Põlvast ida poole suundudes viib tee omapärasesse etnilisse piirkonda Setomaale. Siin on eesti ja vene kultuur põimunud kokku uueks, täiesti omalaadseks seto kultuuriks ning kohalikud räägivad keelt, millest teistel eestlastel on väga raske aru saada.

Külastage kindlasti Värskas asuvat Seto Talumuuseumi ja Tsäimaja, kus pakutakse seto rahvustoitu.
 

Värskast Võru poole liikudes tasub peatus teha 50 hektaril laiuvate Piusa liivakoobaste juures. Koopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922-1966 ja kujutavad endast maaaluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Vastseliinasse jõudes vaadake kindlasti ära 14. sajandil rajatud linnus, mis oli keskajal tuntud palverännakute sihtkoht. Siinasamas asuvalt Meremäe mäelt aga võib hea ilmaga näha Venemaale jääva Petseri kloostri kuldseid kupleid.
 

Võru linn meelitab külalisi kaunite järveäärsete liivarandade ning romantilise puitarhitektuuriga. 19. sajandil pani tolleaegne linnaarst F. R. Kreutzwald siin kirja Eesti rahvuseepose Kalevipoeg.
 

Ka lastega peredele on siinmail mõeldud - paarkümmned kilomeetrit Võrust läänes asub Pokumaa - kirjanik Edgar Valteri loodud raamatutegelaste Pokude teemapark. Siin saab näha Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale, tutvuda tema loominguga ja ise pokusid meisterdada. Toimuvad erinevad üritused. Õpperadadel saab loodust tundma õppida, külakiigel kiikuda, olemas on pikniku- ja telkimiskohad.

Võrumaa maastik on Eesti kaunemaid ning peamised vaatamisväärsused siin ongi looduslikku päritolu - kümned väikesed järved, ürgorud ja kõrged künkad. Tähelepanuväärne on Kahrila järve ääres asuv muljetavaldavate liivakivipaljanditega Hinni kanjon.

Siit edasi viib tee mööda kaunist kuppelmaastikku Valga linna, millest pool asub teiselpool Läti piiri, moodustades nii riikidevahelise kaksiklinna. Valgamaa uhkuseks on kaks lossi - Baltimaade historitsismi uhkeim näide Taagepera loss ning keset ürgmetsi asuv, Euroopa üheks kaunimaks juugendstiilis mõisaks peetav Sangaste loss. Eesti talvepealinna Otepää naabruses asuvad kaunis Pühajärv ja Baltikumi kõrgeim mäetipp, 318 meetri kõrgune Suur Munamägi.
 

Valga-, Tartu- ja Viljandimaa piiril asub Võrtsjärv, Eesti suurim siseveekogu, kus asub Euroopa suurim angerjakasvatus. Võrtsjärve ümbrus on ka hinnatud puhkekoht, järve külastuskeskusest saab infot puhke- ja majutusvõimaluste kohta, tellida kalepurjekasõite järvel ning osta kohalike käsitöömeistrite poolt valmistatud suveniire.
 

Kõige künklikum Eesti linn on Viljandi. Siin asub samuti imeilus järv ning külastust väärivad 13. sajandil rajatud ordulinnuse varemed ja 15. sajandil ehitatud Jaani kirik. Loodusesõpradele pakub rõõmu maakonnas asuv Soomaa rahvuspark, mille jõed vihmasel ajal üle kallaste tungivad ja lähedalasuvad metsad ning põllud põhjalikult üle ujutavad. See on põnev looduse vaatemäng, kuid veidi ebamugav kohalikele elanikele, kes saavad suurvee ajal vaid paatidega ringi liikuda.