Puhkus Eestis - uudised

Kultuuripärandiaasta 2013 on pööranud oma pilgu ka sõjalisele pärandile – militaarehitistele, mille käekäigust või isegi olemasolust me tihti kuigi palju ei tea. Muinsuskaitseameti ja Eesti Ajaloomuuseumi koostööna valminud näituse eesmärk on tutvustada nõukogudeaegset militaararhitektuuri Saaremaal, et üheskoos arutleda meie ees seisva probleemi üle – kuidas ja kui suurel määral kaitsta seda ulatuslikku, ent kiiresti hävivat pärandit.

Saaremaast kujunes nõukogude ajal ülimilitariseeritud piirkond, kuhu pääses vaid eriloaga. Tuhandeid hektareid sõjaväele eraldatud maad jäi siinsetele elanikele aastakümneteks suletuks. Piirivalveobjektid, rannakaitsekindlustused, raketibaasid, sõjaväelaste linnakud jt kompleksid on pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja nõukogude sõjaväe lahkumist jäänud enamasti kasutuseta seisma. Eesti Vabariigil ei ole aga nii suuremahulisi omaaegseid sõjalisi komplekse vaja.

Näitus annab ülevaate Saaremaal asuvast militaarpärandist, mis on ehitatud enamasti ajavahemikul 1939. aastast kuni 1980. aastate teise pooleni. Väljapaneku oluliseks osaks on Lea Tammiku ja Sten Murumaa fotod, mis kajastavad saare sõjaliste objektide seisukorda 2013. aasta kevadel. Värvi lisavad intervjuud kohalike elanikega.

Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Tarvi Sitsi sõnul püstitab näitus „Pärandatud maastikud“ olulise küsimuse: „Nõukogude okupatsiooniaegsed militaarrajatised on ühed selle aja kõige iseloomulikumad märgid meie maastikus – mastaapsed ja ebakvaliteetselt ehitatud objektid, millele on tänasel päeval väga raske otstarvet leida. Samas on need üks osa meie ajaloost ning seetõttu tõstatub järjest enam küsimus, milline on nende edasine saatus ehk mida ja kuidas me peaksime neid järeltulevatele põlvedele säilitama.“

Tulge näitusele  ja mõtleme koos!