Kui Äripäev kirjutas paar nädalat tagasi, et majutusärisse on viimaste kuude nõudluse langus toonud murelikumaid noote, siis nüüd on ettevõtjate kõhutunne ja prognoosid saanud ka statistilise kinnituse. Selle kohaselt on võrreldes eelmise aasta sama ajaga tänavu aprillis siseturistide arv küll kasvanud, kuid see-eest langes välisturistide arv väga järsult, koguni 13 protsenti.
Äripäeva arvates tuleb nii turismiettevõtjatel (sh majutusettevõtjatel) kui turismivaldkonna eestvedajatel välisturistide Eestisse meelitamise nimel igal tasandil rohkem vaeva näha. Selles tugevas konkurentsivõitluses ei saa loorberitele puhkama jääda, nagu praegu Eestis on juhtunud.
Oleme harjunud, et juhtugu, mis tahes, küll soomlased, lätlased ja viimasel ajal ka venelased ikka siia tulevad. Aga ei pruugi tulla, nagu näha. Jah, vene turistide vool on kasvanud, kuid enamikust meie jaoks suurematest turistide lähteriikidest tulnute arv kahanes märgatavalt.
Seega pole me mingi eriline koht maamunal, kuhu hordide kaupa külastajaid niisama kokku voolaks.
Statistikaameti numbrite järgi võib praegust langust huvitaval kombel võrrelda 2008. aasta aprilliga. Tookord langes välisturistide osakaal aastases võrdluses samuti väga äkitselt − kümme protsenti. Ööbimiskoha keskmine maksumus oli siis 33 eurot, praegu on 32 eurot. Läks küll aega, aga paratamatult tuli toona langetada hindu ning ööpäeva maksumus langes alla 30 euro taseme.
Toimetus soovitab majutusettevõtjatel nüüd märksa kiiremini reageerida ning oma hinnakalkulatsioonid kriitilise pilguga üle vaadata.
Enamasti pole põhjust lihtsalt hinda langetada, vaid eristada selgelt tasu ööbimise eest ja kõikvõimalikud lisateenused, mis võimaldab esile tuua soodsa majutushinna. Oluline on turist enda juurde meelitada, küllap ta on siis valmis ka erinevate lisateenuste eest oma rahakotiraudu avama.
Tõsi, paljudel juhtudel tasub enda suhtes ka märksa kriitilisem olla. Eriti just väiksemates maapiirkonna majutusasutustes, kus turistidele pakutava teenuse tase kipub tihtipeale selle eest küsitava hinnaga selgelt vastuollu minema. Eksootika küll paelub, aga vaevalt et isegi kõige eksootikanäljasem välisturist tuleb teist korda sellisesse paika ööd veetma või seda oma sõpradele-tuttavatele soovitab. Ning eesti inimesed lähevad sama või väiksemagi raha eest pigem juba Euroopasse lõõgastuma.
Välisturistide (ja nende raha) Eestisse toomine on mõisatagi üks riigi prioriteetidest. Seega tuleb siinkohal tagant utsitada selle valdkonna eest hea seisvaid asutusi eesotsas EASiga, keda viimaste aegade siseturismi hoogustumine ja Vene turistide arvu kasv on selgelt uinutanud. Eriti Euroopa suunale mõeldes.
Eestis pakutavate ööbimis- ja turismivõimaluste müümisel välismaal tuleb tegutseda praegusest märksa aktiivsemalt. Koostöö selles osas nii ettevõtjatel omavahel kui ka riiklike institutsioonidega peab olema palju tihedam. Loorberitel lamamise aeg selles valdkonna ette pole nähtud.
allikas: Äripäev
Otsi Eesti kaardilt
Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
)
)
