Puhkus Eestis - uudised

Kontserdiagentuuri Corelli Music juhil Mail Sildosel on eriti hea meel, et seekordsed kontserdid jäävad ka iseseisvumise põlistumise nädalasse. Ilma Eesti riigi vabanemiseta poleks muusikavallas lisandunud ühtki eraõiguslikel alustel tegutsevat kooslust, nagu seda on esimestes vabanemise tuultes 1992 sündinud barokkansambel Corelli Consort, samuti hiljem selle tegevusest väljakasvanud Corelli Barokkorkester ja kontserdiagentuur Corelli Music.

Kavas STABAT MATER toovad ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester ja noor dirigent Martin Sildos publiku ette barokiaja heliloojate kannatusajaks kirjutatud kaunist muusikat. Kui enamasti on Jumal kristluses mehelik figuur, siis kõrvuti „Magnificatiga“ on „Stabat Mater“ väheseid tekste, kus jumalusel on ka oluline naiselik perspektiiv. Kontsertide peateos on Pergolesi kuulus „Stabat Mater“, mille lummavaid duette esitavad solistid sopran Pirjo Püvi Vanemuise teatrist ja pikka aega Hollandis tegutsenud, kuid nüüd Eestisse naasnud kontratenor Ivo Posti. Lisaks kuuleb Ivo Posti soleerimisel ka Vivaldi teost ”Stabat Mater”, mis teadaolevalt võib olla esmaettekanne Eestis. Händeli orelikontserdi HWV 290 solist on Imbi Tarum. Kontserte alustab aga Vivaldi Concerto grosso RV 578, mille avataktid on kui eelmäng traagilistele sündmustele Kolgata mäel.

Vaiksel nädalal 2006 alanud kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal“ toob järjekindlalt kuulajateni kirikupühadega seonduvat muusikat – nii maailma muusikaliteratuuri tähtteoseid kui ka eesti autorite loomingut ja eesti vaimulikke rahvalaule. Sarja eesmärk on esitada kirikupühade puhul loodud muusikat kirikutes, mille vaimse ja akustilise keskkonnaga on heliloojad oma teoseid kirjutades arvestanud. Pühadeaegne kirikukontsertide tava on Lääne-Euroopa kristlikus kultuuriruumis väga pika traditsiooniga ja toob teoste ajatu sõnumi kuulajani võimalikult puhtalt. Seda kaunist mõtet kandva sarja „Kirikupühad Maarjamaal“ patroon on EELK peapiiskop Andres Põder.

„Stabat Mater“ on keskaegne ladinakeelne luuletekst, milles on juttu Jumalaema Neitsi Maarja kannatustest tema poja Jeesus Kristuse ristilöömise ajal. „Kas võib olla tugevamat inimlikku sidet kui side ema ja lapse vahel? Kas pole armastuses jagatud valu isegi mitmekordne? Kannatuse ja surmaga märgistatud suur nädal – inimelu sõlmküsimuste sümbol – juhatab meid ülestõusmispühade valusse ja rõõmu.“, ütleb sarja patroon peapiiskop Andres Põder kontserdi saatesõnas. Kui enamasti on Jumal kristluses mehelik figuur, siis kõrvuti „Magnificatiga“ on „Stabat Mater“ väheseid tekste, kus jumalusel on ka oluline naiselik perspektiiv. Tõenäoliselt on just see üks põhjuseid, miks „Stabat Materi“ teksti, nagu ka „Magnificati“, on oma loomingus kasutanud väga paljud heliloojad. Täna kavas olevad Giovanni Battista Pergolesi ja Antonio Vivaldi „Stabat Materid“ kuuluvad kindlasti kuulsamate sellele tekstile loodud muusikateoste hulka barokiajastul, kuid läbi aastasadade on muusikaloos olulisi „Stabat Matereid“ kogunenud kümneid ja kümneid, alates Josquin Desprez' motetist 15. sajandi lõpul kuni tänapäeva heliloojate nagu Arvo Pärt ja Krzysztof Penderecki teosteni välja. „Stabat Materi“ säärane populaarsus muusikas on isegi üllatav, arvestades, et tekst on pikk ning väga range vormi ja rütmiga, selles ei ole ka erilisi dramaturgilisi kõrgpunkte.