Puhkus Eestis - uudised

Kultuuripärandi mõiste on viimastel aastakümnetel, eriti aga uuel aastatuhandel märkimisväärselt avardunud – seda nii muinsuskaitse sees, kus väärtuste süsteem on liikunud kitsalt aineliselt pärandilt ja üksikobjektilt kultuuriväärtusliku keskkonna suunas, hõlmates nt kultuurmaastikke – aga ka laiemas mõttes materiaalse ja vaimse pärandi lähenemise ja lähendamise suunas.

Seetõttu on ka kultuuripärandi aasta fookus seatud kultuuripärandile terviklikult, kaasates pärandi nii vaimset kui ka ainelist poolt, nii riikliku (või ka rahvusvahelise) kaitse all olevat pärandit kui ka seda igapäevast (elu)keskkonda, kogukonna tegutsemisvälja ning traditsioone, mis ei ole kaitse all, aga on ometi väärtuslikud kohaliku identiteedi kujundajana.

Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida - kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored.

Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame - aasta juhtmõtteks on: "Pärijata pole pärandit". Seda, mida ja kuidas me täna hoiame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama.

Pärandilinn Viljandi

Kultuuripärandi aasta süda asub Viljandis - linn kannab sel aastal pärandilinna tiitlit. Pärandilinna ühise katuse alla tuuakse Viljandi paljud pika traditsiooniga sündmused ning seatakse algus ka uutele traditsioonidele, avatakse pärandihoiu uusi tahke. Pärandilinn tugevdab aasta identiteeti üle-Eestilise sündmusena, tasakaalustab tavapärast keskendumist suurlinnadele.

Pärandisaadikud

Pärandisaadiku nimetus on ellu kutsutud tutvustamaks Eesti kultuuripärandit laiemale avalikkusele. Pärandisaadikud on vabatahtlikud eestkõnelejad ja abilised, kes pärandiaastal esindavad pärandi mõtet ja traditsiooni. Pärandisaadikuteks on valitud erinevate erialade tunnustatud tegijad, kes on oma igapäevase töö kõrval läbi aastate kandud ka missiooni vahendada teadmisi Eestile ainuomase pärandi olulisusest. Saadikud aitavad oma esinemistega mõtestada, miks ja kellele on kultuuripärandit vaja, mis on pärandi olemus, miks on vaja pärandit hoida.
Pärandisaadikuteks on Dimitri Demjanov, Kristiina Ehin, Indrek Hargla, Sofia Joons, Marju Kõivupuu, Ivo Linna, Madle Lippus, Ene Lukka-Jegikjan, Jaan Tiidemann, Katri Raik, Artur Talvik, Jaan Tiidemann ja Lauri Õunapuu.

Küünlad suurkujudele

Lisaks kultuuripärandi aastale tähistame 2013. aastal ka Eesti riigi 95. sünnipäeva. Äsja 25. aastaseks saanud Eesti Muinsuskaitse Selts on teinud ettepaneku algatada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval uus traditsioon: pidada meeles Eesti suurkujusid ning süüdata aastapäevanädalal nende haudadel küünlad.

Meenutuste kuu avab Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes koos Tarvastu Gümnaasiumi õpilastega asetab 8. veebruaril küünla Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse (1911-1978) hauale Tarvastu surnuaias.
Kultuuripärandi aasta juhtrühma nimel kutsume kõiki koole Eesti Vabariigi aastapäeva üritustel üles meenutama oma kodukandi suurmehi ja -naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja teisi mõtestamaks üksikisiku ja tema vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos. Eesti riik püsib meie kultuuril, kogemustel ja tarkustel, nende loojad ja edasikandjad on aga inimesed.
Ettevõtmist toetavad Muinsuskaitseamet, Eesti Muinsuskaitse Selts ja muuseumid üle Eesti. Oleme muuseumide abiga asunud koostama nimekirja suurkujudest ja nende haudadest. Kaugeltki kõik need ei ole aga kantud Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse, seetõttu ootame ka õpetajate abi nimekirja täiendamisel. Nii Muinsuskaitseameti kui ka muuseumide töötajad üle Eesti pakuvad oma abi nii haudade kaardistamisel kui ka suurkujude pärandi mõtestamisel, et riigi sünnipäeval oleks üle Eesti nähtav meie lugupidamine Eesti rahvuse ja riigi jaoks oluliste inimeste vastu.
Soovitame kõigil koolidel võtta ühendust lähima muuseumiga nii täiendava teabe saamiseks kui ka võimalike kõnelejate kutsumiseks.

Pärandiralli

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab kevadest sügiseni. Pärandiralli eestvedajaks on Eesti Vabaõhumuuseum koos kultuuripärandi aasta toimkonnaga. Pärandiralli eesmärgiks on viia kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali.

Pärandiralli viib üle Eesti sõitma 2 rallitiimi, üks on Eesti Vabaõhumuuseumist ja teine Muinsuskaitseametist. Tiimikoosseisud vahelduvad ja kaasa sõidavad kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ja loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud. Need autod läbivad aasta jooksul varakevadest sügiseni tuhandeid kilomeetreid Eestimaa teedel, et kutsuda inimesi üle Eesti arutama selle üle, mis on kultuuripärand - kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab. Pärandiralli sõidab kohale eelkõige kultuuripärandi aasta programmi kuuluvatele sündmustele. Pärandiralliga tuuakse alati kaasa ka erinevaid näitusi. Nii jääb näiteks Mustlasse maha Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ühine fotonäitus „Tarvastu enne ja nüüd“.

Pärandirallil on 15 kindlat kontrollpunkti – 1 igas maakonnas. Peamiselt, kuid mitte
ainult, külastame paiku, mis jäävad eemale maakonnakeskustest. Stardipauk rallile
antakse 8. veebruaril, kui sõidetakse Viljandimaale Tarvastusse ehk Mustlasse.

Pärandiaasta mälumäng

27. märts on sümboolne meridiaan, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud iseseisev kauem kui oldi perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940. Kuupäevad on ühe riigi ajaloos olulised verstapostid, kuid samuti on ka mälestised, mis ajaloo tunnistajatena räägivad meile omariikluse sünnilugudest.

Kultuuripärandi aasta mälumäng kutsub kõiki põnevale retkele läbi ajamasina, et panna proovile oma teadmised Eesti iseseisvusega seotud mälestiste ja nende lugude tundmises. Mälumänguga tähistame Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva.

Interaktiivne mälumäng toimub veebikeskkonnas www.parandiaasta.ee, kus kõik osavõtjad vastavad ette antud küsimustele 27. märtsil kindlal kellaajal. Igal küsimusel on 4 valikvastust, millest õige on vaid 1. Teadmisteproovis tuleb ette pildiülesandeid, kaardi tundmist ja palju muud huvitavat. Mälumäng toimub kahes kategoorias – kooliõpilased ja täiskasvanud. Õiged vastused koos kommentaaridega avaldatakse kõigile, jutustamaks meie kultuuripärandi lugusid läbi mälestiste keele. Parimad selgitatakse välja ka koolide lõikes. Reeglina peab igast koolist osalema vähemalt 5 õpilast ning edukaim selgitatakse välja reastades koolide keskmised punktisummad.

Valik sündmusi kultuuripärandi aasta kalendrist

Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida - kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored.
Kultuuripärandi aasta programm asub aadressil www.kultuur.info, kus on eraldi alajaotus „Kultuuripärandi aasta”. Programm täieneb pidevalt.

Veebruar - riik kui pärand, kultuuripärand on riigi vundament
●     Talvine tantsupidu Viljandis
●     Küünlad suurkujude haudadele
Märts - mälumängukuu, Tagasi Kooli! eriprojekt
●     Üleriigiline kultuuripärandi aasta e-mälumäng - tähistab päeva, mil meie riigi teine iseseisvusperiood ületab esimese pikkuse
●     Tagasi kooli! kultuuripärandi-teemalised tunnid koolides.
●     Algavad “Pärandini rööbastel” -sõidud - Edelaraudtee viib lapsi üle Eesti kultuuripärandit uurima.
Aprill - muinsuskaitsekuu
●     Tartu Muinsuskaitsepäevade 25. aastapäev
Mai - pärandibuss, maakonnad
●     Teeme ära! talgud koostöös kultuuripärandi aastaga;
●     Eesti Vabaõhumuuseumi korraldatud Pärandiralli alustab liikumist üle Eesti;
●     „Lapsed Tallinna vanalinna“ - laste elamuspäev Tallinna vanalinnas.
Juuni
●     Pärandiralli sündmustel üle Eesti
●     Laulupeo häälestuskohtumine „Aja puudutus“ Raadil
Juuli
●     Pärandiralli sündmustel üle Eesti
August
●     Pärandiralli sündmustel üle Eesti
●     Seto Kuningriigi päeval Eesti Posti kultuuripärandi aasta setu-teemalise margi esitlus
September - rahvusvaheline pärand
●     Läänemereäärsete riikide V Kultuuripärandi Foorum (The 5th Baltic Sea
Region Cultural Heritage Forum)
●     Euroopa muinsuskaitsepäevad
Oktoober - hõimurahvaste pärand
●     Hõimupäeval uurime hõimurahvaste rolli eesti kultuuripärandi kujundajana. Erilise tähelepanu all on hõimurahvaste toidud.
●     Eesti raamatu päev
●     Üle-eestiline sündmus „24 tundi Eesti Rahvamajas“ - korraldajaks Eesti Rahvamajade Ühing
November
●     rahvusvaheline seminar „Digital Memory“ digitaalse kultuuripärandiga
seonduvast
Detsember
●     Kultuuripärandi aasta lõpetatakse pidulikult pärandilinnas Viljandis

Korraldajad, partnerid ja toetajad

Kultuuripärandi aasta sünnile ja elluviimisele on erineval moel kaasa aidanud Kultuuriministeerium, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Keskus, Muinsuskaitseamet, Eesti Meremuuseum, EV95 toimkond, Edelaraudtee, Eesti Rahvusringhääling, Viljandi linn, jpt.

Kontaktid

Kui Sul tekib kultuuripärandi aasta, selle sündmuste ja ürituste kohta küsimusi või soovid saada lisainfot, siis küsi julgelt. Me vastame rõõmuga!
Riin Alatalu, kultuuripärandi aasta koordinaator
riin.alatalu@parandiaasta.ee , Tel 5119439
Triin Männik, meediakoordinaator
triin.mannik@parandiaasta.ee , Tel 56201104