Puhkus Eestis - uudised

Vastata oskab ilmselt iga lasteaialapski, ent tegelikult on sellele küsimusele kaks õiget vastust. Lisaks Tallinnale on oma Niguliste kirik olemas Põltsamaal, mis on tänapäeval tuntud veinipealinnana, kuid kandis pealinna

austavat nimetust ka aastatel 1570-1577, mil siin asus Vene vürstiriigi vasallina Liivimaa kuningriik.

Kuningriik on nüüdseks Põltsamaa jaoks kauge ajalugu, kuid vaatama sõita tasub seda kaunist linna ja tema ümbrust sellegi poolest ka tänapäeval. Meie soovitame reisi ette võtta juba sel nädalavahetusel! Kuna linn asub suhteliselt keset Eestit, ei tohiks kohalesõit ükskõik kust Mandri-Eestist võtta üle paari tunni. Bussiühendus suuremate Eesti asulatega on samuti tihe.

"Väike ja ilus Põltsamaa meelitab külastajaid mitmete parkide, roosisaare, jõe ja valgete sildadega. Linna südames 

Põltsamaa peamisi atraktsioone näedki iidsete linnusemüüride vahel, kus asub ka Niguliste kirik. Linnuse ehitamist alustati juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Linnus on elanud üle nii

hiilgeaegu kui ka arvukaid rüüsteretki. Linnuses asunud konvendihoone asemele ehitati 1770ndatelkaunis rokokoostiilis loss. Niguliste kirik rajati 1632-1633 vanadele ehtistele. Paraku hävinesid nii loss kui kirik teises maailmasõjas, kirik siiski taastati hiljem.

Iseenesestmõistetavalt on üks tähtsamaid asutusi Põltsamaal veinitehas, mis tegutseb möödunud sajandi 20ndatest aastatest. Eri aegadel on siin toodetud nii piiritust, kartulihelbeid, kohvi, tärklist, puu- ja aedviljahoidiseid ning marjaveine. Lossihoovis asuvas veinikeldris on Toidumuuseum, kus näed täpselt, mida, millal ja milleks siinsetes tehastes toodeti. Põltsamaa tehaseliinidelt on muide pärit ka omaaegne hittkaup - tuubimarmelaad Kosmos. Kui soovid, saad siin degusteerida kõiki veine, mis tootmises on, ning loomulikult oma lemmikuid ka kaasa osta.

Lossihoovis võid igavust tundmata veeta terve päeva - nimelt asuvad siin veel Põltsamaa Muuseum ja Turismiinfopunkt, käsitöökojad ning Eesti Pressimuuseum. Astu kindlasti sisse ka pArt galeriisse, seal on viimaseid

päevi üleval ühe olulisima Eesti maalikunstniku, Põltsamaal sündinud Tiit Pääsukese tööde näitus.

Korraliku kõhutäie jaoks võta aeg maha kohvik-restoranis Carl Schmidti Maja. Carl Schmidti Maja pakub ka ööbimisvõimalust hubases hotellis. Veel leiad Põltsamaal öömaja Heleni Majas ja külalistemajas Rivaal.

Kui oled reisile tulnud autoga, kasuta kindlasti võimalust ööbima jääda ning järgmine päev Põltsamaa ümbrust autoroolis avastades veeta.

Üks huvitavamaid paiku, kuhu soovitame minna, on Põltsamaalt Tartu poole jääv Puurmani, kuhu 14. sajandi keskel rajati mõis. Suurejoonelise neo-renessanss stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati 1860. aastal. Lossil on 25 m kõrgune kaheksakandiline nurgatorn. Puurmani krahvil olevat olnud lossis oma norskamise tuba. Suures mõisapargis on uhked alleed, tellistest piiraiad ja saarekestega tiik. Kursi Maarja kirik on stiilsemaid neo-gooti ehitisi Eestis, mis ehitati 1648. aastal vanadele vundamentidele. Tähelepanuväärne on kahe mantelkorstnaga ja topeltpalkseintega puidust pastoraadihoone aastast 1817.

Kui aega ja energiat jätkub ning ilm vähegi lubab, pane nädalavahetusepuhkusele punkt mõnusa loodusmatkaga. Tegelikult pole meil midagi selle vastu, kui otsustad matka teha hoopis esimesel päeval ning alles peale seda Põltsamaaga tutvuda. Igatahes - Puurmanist 5 km edasi Jüriküla keskuse poole asub Alam-Pedja looduskaitseala. Enne Pedja jõe silda on parkla ja infotahvel, sealt algab u. 6 km pikkune Kirna õpperada. Õpperada kulgeb Pedja jõe ääres, jõe luhaaladel, lammimetsas ja puisniidul. Pedja jõe paremal kaldal asub suursugune Musutamm. Mitmel pool on märgata ka metssigade ning kobraste tegevusjälgi. Rajal on olemas lõkkekohad, kus on mõnus pidada piknikku.

Ilusat nädalavahetust!