Puhkus Eestis - uudised

«Eesti mõisate puhul tuleb vaadata tulevikku - mis neist edasi saab,» nentis Eesti Mõisate Ühenduse president, Saka mõisa omanik Tõnis Kaasik.

Kui taasiseseisvumise alguses oli mõisate olukord Kaasiku hinnangul üsna masendav, siis vahepeal läksid asjad siiski paremaks – tekkis uusi omanikke, kel oli ka rahaliselt piisavalt võimalusi. «Hakati päästma, mis päästa annab,» rääkis Kaasik. «Nüüd tundub mulle aga, et toimub tagasilöök, iseäranis selles osas, mis puudutab riigi omanduses olnud mõisakomplekse - mõisates asunud hooldekoduhooned paisatakse müüki,» rääkis Kaasik.

«Kui ikka 5-6 uhket mõisahoonet, kus hooldekodud on tegutsenud, paisatakse ühel ajal müüki, ei saa ma hästi aru, kustkohast need varakad ostjad välja ilmuma peaks. Kõige hullem on siis, kui selle tagajärjel tekivad uued lagunevad arhitektuurimälestised,» tunneb Kaasik mõisate saatuse pärast muret.

Kaasiku sõnul nõuab mõis suurt investeeringut, millest ostuhind enampakkumisel on vaat et kõige väiksem. «Eestis napib sellist kapitali,» rääkis Kaasik, viidates taasiseseisvumise algusaastatele, kui välismaised investorid võileivahinnaga Eestis komplekse kokku ostsid ning need siis lagunema jätsid.

Kohalik tööandja

Saka mõisa härrastemaja taastamiseks pole Kaasik riigilt ega eurofondidest toetust saanud, küll on saadud tuge looduskaitsealuse pargi korrastamiseks ja endise piirivalvekordoni infrastruktuuri rajamiseks. «Mõisa peahoone oleme aga taastanud puhtalt oma jõududega,» rääkis Kaasik, kelle sõnul on talle olnud tähtis mõis võimalikult ajalootruult taastada. «Muinsuskaitse ametnikud olid minu jaoks pigem partnerid, kellelt abi küsida, sest tahtsin taastada kõigile nõuetele vastava ilusa mõisa,» selgitas ta.

Saka mõisakompleksi, mis Kaasiku jaoks unistustes mõlkunud tudengiajast saadik, kui ta kord piirivalvekordonis kinni peeti, on mees nüüd omanikuna turismivaldkonnas üles töötanud, olles piirkonna arvestatav tööandja. «Võin uhkusega öelda, et meil töötavad ainult kohalikud,» tõi Saka mõisa omanik näite, rõhutades mõisate rolli ka kohaliku kogukonna arengus.  «Ajalooliselt olid mõisad aga majandusüksused, ning kui mõnel pool majandustegevust jätkatakse, on see ju igati tervitatav,» avas Kaasik tulevikuperspektiive. «Miks mitte olla külarahvale tööpakkujaks?»

Turismi sihtkoht või kodu

Mõisate Ühenduse presidendi sõnul on enamik Eesti mõisaid või mõisakohti, mida on rohkem kui tuhat, uudistajatele ühel või teisel moel avatud - ringi võib käia ka seal, kus omanikud mõisa oma koduks ehitanud. «Loomulikult ei saa minna ja teise koju suvalisel hetkel sisse astuda, kuid viisakalt mõisapargis ringi jalutada ja hoonetega tutvuda pole keelatud,» rääkis ta.  Mõisate ühe tulevikuvisioonina näebki Kaasik just turismi, see aga sõltub tema sõnul paljuski ka mõisa asukohast ja omaniku eesmärkidest. «Kiire kasumi teenimine ei tohiks siin kindlasti olla eesmärk omaette.» Samuti on Kaasiku sõnul tervitatav tendents, kui hoolivad omanikud mõisast oma kodu ehitavad.

«Kodu puhul on muidugi kõigil inimestel omad ootused, kuid mõne inimese unistuseks ja sooviks ongi just mõisakodu,» rääkis Kaasik. «See on lihtsalt nii eriline ja unikaalne kodu, mille sarnast pole kellegi teisel.»