Puhkus Eestis - uudised

Tallinna külje all, mõnikümmend kilomeetrit edela poole jääv 9500 elanikuga Keila on rikkaliku ajalooga väikelinn, mille vanimad inimasustuse jäljed ulatuvad III-II aastatuhandeni e.m.a. Keila territooriumil asus küla juba muinasajal.  

Arheoloogiliste proovikaevamiste tulemusena on sellest piirkonnast leitud potikilde ja söestunud luid, mille abil on oletatud, et küla eksisteeris seal 10.–15. sajandini. Keila territooriumilt leitud seni vanimaks esemeks on III–II aastatuhandest eKr pärit kivikirves, mis tuli välja vundamendi augu kaevamisel 1930. aastal, jõest umbes 200 meetri kaugusel. Samast kohast leiti ka luid ja süsi.

Jõepargis jalutades on Sul päris oma silmaga võimalik näha muinasaja vanimat säilinud mälestist, Keila Jõepargi territooriumil asuvat kultuskivi (vähemalt I aastatuhandest), millesse on uuristatud lohukesed.
1912. aastal leiti põllu kündmisel Keila jõe lähedusest aardeleid, kuhu kuulusid 9.–10. sajandist pärit pronks- ja hõbemündid.

Sealsamas jõepargis asub keskaegne Keila mõis, mille peahoonet on aastasadade jooksul korduvalt ümber ehitatud. Praegu tegutseb mõisas Harjumaa Muuseum, mille püsiekspositsioon "Harju elu" annab ülevaate Harjumaa inimese argielust, selle juurde kuuluvate esemete ja lugudega.

Linna olulisemaid vaatamisväärsusi, Keila kirik, on tänapäeval Harjumaa suurim keskaegne maakirik. 1219. aastal vallutasid Põhja-Eesti taanlased, kes valisid Keila mäe kiriku asukohaks. Esialgse, peaingel Miikaelile pühendatud puust kiriku asemele kerkis XIII saj. lõpul - XIV sajandil kivist kirik.

XV-XVI sajandil oli kiriku juures asula paarikümne maja ja sajakonna elanikuga. Samal ajal rajati Liivi Ordu poolt jõesaarele (praegune Jõepark) ordulinnus, mille varemed avati arheoloogiliste kaevetöödega 1976. aastal.

Alev hävines Liivi sõjas (1558-83) toimunud rüüsteretkede ja 1601-1602. aasta laastava näljahäda ja katku tagajärjel ning Keila jäi kolmeks sajandiks vaikseks kirikukülaks. Elavnemine algas möödunud sajandi teisel poolel.

Üheks esimeseks põnevaks kultuurisündmuseks Keilas sai rohkem kui kuue meetri! kõrguse Martin Lutheri mälestussamba püstitamine kirikumõisa lähedale 1862. aastal (sammas hävitati 1949. aastal).

1885. aastal korraldati Keilas esimene laulupidu, kus osales 19 koori ja mille ühislaulmisi juhatas Kloogalt pärit Konstantin Türnpu. 1867. aastal avati Keila lähedal Väljaotsa talus vallakool, mis tähistas pideva koolihariduse andmise algust.

Keila on mõnusa atmosfääriga roheline linn, mille väärtust nii elukohana kui ka reisisihina on tõstnud 2007. aastal alguse saanud Terviseradade rajamine.

Sel laupäeval on Terviseradadega tutvumine tehtud eriti põnevaks, sest aset leiab Roherock - Metsapeatus ehk perepäev looduses põnevate tegevuste ja hea muusikaga. Mõned tegevused Roherockil, näiteks kepikõnniretked metsas ja meisterdamise õpitoad eeldavad registreerimist, nii et kui soovid osaleda, pane ennast enne minekut kindlasti kirja. Infot ürituse kava ja registreerimise kohta leiad siit. Õhtu lõpeb kontserdiga, kus teiste seas astub üles Lenna Kuurmaa oma bändiga.

Kuigi süüa saab Keilas päris mitmes kohas ning ka Roherockil, soovitame meie kaasa võtta piknikukorvi. Ja kui minek toimub Tallinnast, siis garanteerib elamusliku reisi see, kui valid sõiduvahendiks elektrirong! Igaks juhuks olgu aga öeldud, et tööde tõttu elektriraudteel võib rongiliiklus olla veidi häiritud. Uuri rongiaegu ja sõiduplaanimuudatusi siit.

Infot ja fotosid Keila linnast ja ajaloost leiad siit ja siit

Vahvat nädalavahetust!