Puhkus Eestis - uudised

Politseistatistika järgi on umbes pool „roolijoodikutest” tabatud nn jääknähtudega ja alkomeetri väärtus tavakasutaja jaoks seisnebki kõige suuremal määral just võimalike jääknähtude ülesleidmisel. Suur osa nn jääknähtudega tabatud juhtidest ei osanud enne politseiga kohtumist kahtlustadagi, et nende organism veel alkoholist täiesti puhas pole.

Kui keegi on joonud ära pudeli viina, ei ole talle ühtegi aparaati vaja, veendumaks joobe olemasolus. Kui ollakse aga paar tundi tagasi võtnud veini või šampust? Või eelmisel õhtul pikemal peol osaletud? Siin tuleb appi alkomeeter, millest kvaliteetsemad ka väga väikese joobe üles leiavad.

Kui alguses täitis alkomeetri rolli peaasjalikult politseiniku terav nina, siis esimese hingeõhust joovet määrata võimaldava alkomeetri mudeli töötas 1938. aastal välja USA teadlane dr Forrester.

Eestimaalastele muutusid alkomeetrid esmakordselt vabalt kättesaadavaks kümmekond aastat tagasi; tänased alkomeetrid on kiired, täpsed ja targad. Juba ammu ei kuulu nad vaid politsei erivarustuse hulka, vaid saadaval on ka tavakasutajatele mõeldud seadmed. Eestimaal on alkomeeter igal viiendal autojuhil. Prantsusmaal jõustus 1. juulist 2012 seadusesäte, mille järgi peab autojuhil olema autos kaasas alkomeeter.

Väljapanek annab külastajale ülevaate alkomeetrite arengust ja erinevatest mudelitest, tutvustab nende tööpõhimõtet ja annab aimu, kuidas ja mille järgi kvaliteetset alkomeetrit ära tunda.

Alkomeetrite omanik ja näituse koostaja on Rovico OÜ.