Ülekuumenemine ohustab kõige enam väikelapsi ja vanemaid inimesi. Ülekuumenemise vältimiseks kanna heledaid, avaraid ja õhku läbi laskvaid riideid, peas rätikut või mütsi. Väldi liigset füüsilist pingutust, viibi varjus ja joo palju vett.
Ülekuumenemise korral tee jahedaid ja niiskeid kompresse, kata põletada saanud nahapind niiske rätikuga, väldi meres ujumist ning muretse apteegist päikesepõletuse järgseks kasutamiseks mõeldud kreem. Liigne päikesevõtt põhjustab kortsude, pigmentatsioonihäirete ja nahavähi teket.
Sügeleva ja punetava sääsehammustuse korral aitab teepuuõli. Mesilase või herilase nõelamise puhul vajab kannatanu aga märksa tähelepanelikumat jälgimist – allergilise reaktsiooni (śokk, hingamisraskused) korral aitavad allergiavastased
ravimid. Konsulteeri kindlasti ka arstiga või vii kannatanu haiglasse.
Iga puugihammustus ei ole ohtlik. Kui lähed puugiohtlikku piirkonda, kanna heledaid riideid ja piserda neile puugitõrjevahendit. Kontrolli hoolikalt hiljem nii riided kui kogu keha. Puugi eemaldamiseks kasuta pintsette – haara nendega puugi pea võimalikult naha lähedalt ning tõmba puuk otse ettevaatlikult välja. Näppudega pigistades, puugi keha muljudes või keerates võid nakkust hammustuskohta edasi viia ja ohtu suurendada.
Rästikuhammustuse korral tuleb kannatanu kindlasti haiglasse viia või kiirabi kutsuda (112). Enne spetsialisti saabumist toesta või lahasta hammustada saanud jäse (ära tõsta seda kehast kõrgemale) ning hoolitse selle eest, et haige saaks võimalikult palju juua. Mitte mingil juhul ei tohi mürki välja imeda, pigistada, teha hammustuskohta lõiget vms.
Suplemine on suvel suurepärane võimalus end jahutada ja karastada. Tundmatu ujumiskoht ei ole aga kindlasti parim paik, kus sooritada efektseid vettehüppeid – igal aastal toob see endaga kaasa rohkelt õnnetusi ja isegi surma. Vee all võib lisaks kividele olla ka teravaid puuronte, roostes konservipurke jpm. Just järvevees on isegi pisemate haavade puhul surmava teetanuse bakteri saamise oht ülisuur. Kui oled end järves vigastanud, pea esimesel võimalusel nõu arstiga.
Ära ülehinda oma võimeid – ujumiseks piisab kõhuni ulatuvast veest. Kui soovid ujudes läbida pikki vahemaid, tee seda paralleelselt kaldaga. Sportlikud eneseületused jäägu ujulasse!
Alkohol ja ujumine ei sobi kokku! Kõige rohkem veeõnnetusi juhtub just joobes inimestega. Uppuja päästmiseks pead esmalt olema kindel, et suudad abi pakkuda. Enne uppuja järele sööstmist veendu, et on helistatud telefonile 112!
)
)
