„Valve all olevad heakorrastatud rannad on alati ohutumad kui nn.metsikud rannad,” tõdeb G4S Eesti rannavalve juht Henri Seemel.
Lõviosa ametlikest valvatavatest randadest on suvel G4S-i rannavalve kontrolli all. 2011. aastal tagas G4S ohutust 16 Eesti rannas: viies Tallinna ja kolmes Tartu rannas, aga ka Pärnus, Otepääl, Türil, Paides, Haapsalus, Elvas ning Toilas.
„Faktid räägivad iseenda eest: rohkem kui kümne aasta jooksul pole G4S-i valvatud randades keegi ära uppunud. Valve all olevate ametlike randade kasuks räägib ka see, et enne suvehooaja algust kontrollitakse suplusala alati hoolikalt üle. Muude ülesannete kõrval on päästjate kohustus jälgida, et täidetaks kohaliku omavalitsuse kehtestatud eeskirju,” selgitab Henri Seemel.
Möödunud aastal päästsid G4S-i rannavalvurid uppumisest viis suplejat ja andsid rannas esmaabi 1024 inimesele. Üsna sageli tuli rannavalvureil otsida rannas kaduma läinud lapsi: kolmel suvekuul toodi vanematele tagasi 116 mudilast.
„Möödunud aasta suvekuude jooksul registreeris G4S-i rannavalve 5116 avaliku korra ja heakorraeeskirja rikkumist. Nagu varem, oli ka möödunud aastal suur osa rannas toimunud korrarikkumistest seotud alkoholitarbimise ja klaastaara kasutamisega,” kommenteerib rannavalve juht.
Mida teha ohu korral Igast kriitilisest ja ohtlikust olukorrast, mis valvatavas rannas tekib, tuleb kohe päästjaid teavitada.
Seejuures on vaja võimalikult täpselt selgitada, kus hätta sattunud isik asub. Päästja erioskusteta inimene võib uppujat aidates ise ohtu sattuda: šokiseisundi tõttu võib uppuv inimene vee alla tõmmata ka päästja. Igal juhul tuleb uppujale ligi ujuda tagantpoolt, et ta päästjat ei näeks.
Soovitused rannas puhkamiseks
-
ära mine vette tundmatus kohas: eelista heakorrastatud randa, kus on rannavalve.
-
ära uju üksi ja pimedal ajal.
-
ära sukeldu varustusega, mis pole selleks ette nähtud. Ja ära sukeldu kohas, mille sügavust ja põhja seisukorda Sa ei tea.
-
hoidu supeldes laevadest, paatidest ja kaatritest eemale ning ära uju ka laevavrakkide, dokkide ja lainemurdjate läheduses ega muudes ohtlikes paikades.
-
ujuda tuleks piki kallast või kalda poole ja jalad peaks ujujal põhja ulatuma.
-
vappekülma või väsimust tundes tule kohe veest välja: liigjahtumise korral võivad tekkida krambid, hingamise seiskumine ja teadvuse kaotus.
-
avalikus rannas uju tähistatud ala piires: meres asuvad poid 1,5 meetri ja siseveekogus 1,7 meetri sügavuses vees.
-
ära uju tormi ajal.
-
ära kunagi teeskle uppumist: kuna päästjad suhtuvad igasse olukorda tõsiselt, võib Sinu teesklemise tõttu abist ilma jääda inimene, kes seda tegelikult vajab.
-
ära jäta lapsi järelevalveta. Puhates veekogu ääres suure seltskonnaga, määrake tingimata kindlaks, kes hakkab jälgima väikseid ujujaid.
-
alkohol, kuum päike ja jahe vesi on liiga ohtlik kombinatsioon. Väldi seda!
-
ära uju täis kõhuga, kuna veri valgub siis seedeelunditesse: nii saavad lihased hapnikurikast verd vähem ja tekib krambioht.
Jevgenia Izotova
)
)
