Turismiettevõtted | Vaatamisväärsused Eestis | Kaardiotsing | Artiklid |
LÄÄNE-VIRUMAA – mõisate ja maastike muinasmaa19.juuni 2019
Puhkus Eestis soovitus: mida sel aastal Lääne-Virumaal külastada. Unustamatud mõisad – tume täkk ja palmiaed
Tapa vallas Jäneda külas on küla südameks Jäneda mõis, millest esimesed kirjalikud teated pärinevad 14. sajandist ning mis kuulunud erinevatele aadliperekondadele. Praeguse mõisahoone ehitas Johan von Benckendorf 20. sajandi alguses. Ajalukku kirjutas aga selle mõisa proua Maria Zakrevskaja Benckendorf oma seiklusrikka elu kaudu, milles on leitud seosed Leninile tehtud atentaadiga ning eluga koos maailmakuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wellsiga. Esimese vabariigi ajal tegutses mõisas Põhja-Eesti põllutöökeskkool, millega on seotud tuntud ühiskonnategelased. Igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast. Gruppidel võimalik mõisa ja muusemi külastus ettetellimisel tutvustusega eesti, vene, soome, saksa ja inglise keeles. Mõisakompleksis tegutsevad konverentsikeskus ja külalistemaja ning tuntud söögi- ja peokoht Musta Täku Tall. Lisainfo: www.janedaturism.ee
Ebamaiselt ilusat Palmse mõisa Haljala vallas on mainitud juba keskajal, mil see kuulus Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostrile.
Palmse on üks kõige põhjalikumalt restaureeritud ning terviklikumaid mõisaansambleid Eestis, kus härrastemaja täidab nii muuseumi kui esindushoone funktsioone. Hoones saab põhjaliku ülevaate mõisa ja selle omanike von der Pahlenite suguvõsa ajaloost. Ruumid on sisustatud erinevate ajastute mõisamööbliga. Külalistele on avatud vanasõidukite näitus, sepikoda ja palmimaja.
Lastega peredele – tiigrihüpped ja õnnemündid
Rakvere vallas Tõrremäe külas asub Virumaa suurim batuudikeskus Salto Batuudikeskus, kuhu on oodatud kõik mängu- ja seiklushimulised lapsed hüppama, turnima ja mängima.
Kunda jõe kaldal sumisev Lontova seikluspark pakub elamusi ürgkanjonisse loodud erinevate raskusastmetega atraktsioonide ja puutumatu looduse kaudu.
Soovitusi matkasellidele – allikalätteilt sadulasse
Lahemaa rahvuspargis Haljala vallas vonkleb Oandu-Võsu matkarada (9,5 km), mis kulgeb valdavalt mööda iidset Seljaku teed, läbi Koljaku-Oandu astangu aluste põliste metsade. Vaadet ilmestavad mitmekesised pinnavormid, metsakooslused, allikad, vana tõrvaahju ja veskitammi varemed, piirikivid ja muud pärandkultuuri objektid.
Kadrina vallas Neeruti maastikukaitsealal kannab matkaselle Neeruti loodusrada (1,5 ja 3,5 km), mis on ringidena läbitav. Rada kulgeb loode-kagu suunaliste pikkade vallseljakute ehk ooside harjadel, mille järsk kalle ulatub kohati 45 kraadini. Lühem rada teeb ringi ümber Tagajärve, põigates ka Eesjärve edelakaldale jäävale muistsele linnamäele Sadulamäele. Pikem ring ulatub Kiissaaugumäeni.
teksti autor Andre Tamm
|