Puhkus Eestis - uudised

Kui oled ilu otsingul või soovid leida meelerahu ning olla eemal mürast ja saastest –  mine loodusesse! Vaatle sinist taevast, jaluta põlispuude all, kuula imelisi helisid, pane tähele loodust, hinga värsket ja kosutavat õhku, tunneta looduse väge ning koge keset seda kõike ka iseennast.

Eestis selleks võimalusi jagub, sest loodus on võrdlemisi heas seisus. Pool Eestist on kaetud metsaga, kus elavad laaneasukad. Meil leidub suuri rabasid ja veekogusid ning loodusesse minek ei võta palju aega, kui vaid tahtmist on.

Et loodus oma mitmekesisuses säiliks ja oleks hoitud, on Eestis võetud kaitse alla umbes 19% maismaast ja 27% kogu veealast. Erinevad terminid nagu kaitsealad, hoiualad, rahvuspargid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid jt  – kõik väljendavad looduse kaitset ja hoidmist.

Maastikud, kultuur ja meri

Rahvuspargis saavad kokku loodus, maastik, kultuuripärand ning tasakaalustatud keskkonnakasutus.

Meil on viis rahvusparki, mis on loodud looduse ja kultuuripärandi kaitseks:
    • Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastikud
    • Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastikud
    • Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastikud
    • Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastikud
    • Matsalu – Lääne-Eesti kooslused ja Väinameri

Väikseim neist on Karula (12 364 ha) ja suurim (74 784 ha) ning kõige vanem on Lahemaa rahvuspark.

Lahemaa rahnulised rannad

Lahemaa rahvuspargi meeliköitvamaid paiku on vaieldamatult Kuusalu ja Haljala rannamaastikud oma arvukate neemede, lahtede, hiidrahnude ja võluvate kaluriküladega.  Lahemaa  sümboliks on  Jaani-Tooma rändrahn.

Siinsed kalurid käisid nii kala- kui hülgepüügil, tänaseni on säilinud kuulsaimad rannakülad: Käsmu kaptenite küla, Altja kaluriküla ning salapiirituse vedajate küla Viinistu. 

Kultuuripärandid – suured mõisakompleksid

Eelnevad põlvkonnad on väärtustanud ilu. Parimaks näiteks on maalilistesse kohtadesse rajatud mõisakompleksid. Üheskoos arhitektuur ja loodus – kaunis kooslus, mida hoolega hoitakse, et imetlejaid jätkuks kauaks.

    • Palmse mõis – Eesti väljapaistvaim barokkstiili esindaja koos mõisapargiga;
    • Sagadi mõis – kaunitar omasuguste seas, samaaegselt metsamuuseum, mõis-muuseum, looduskool, hotell  ja restoran;
    • Vihula mõis –  suurim ja kaunim;
    • Kolga mõis – kunagine Põhja-Eesti suurim ja esinduslik, kuid praegu veel suures osas renoveerimata.

Renoveeritud mõisad pakuvad väga mitmesuguseid ja erinimelisi teenuseid. Sagadi Mõisanapsi villimisetöökojas saad kokku segada ürdijoogi, mis on salaretsepti järgi valmistatud. Palmses vajab sepp alati õpipoisse, tema juhatusel saad endale õnnenaela või mündi taguda. Kel käed sepahaamrit just paslikuks ei pea, saab savikojas tassi voolida. Vihula mõisa ilus ja stiilne restoran taastatud laeornamentide, maalide, kamina ja klaveriga kostitab esmaklassiliselt ka nõudlikumat külalist.

Traditsioonid ja tänapäev

Rahvuspargi valikus on arvukalt erineva pikkuse ja otstarbega radasid. Rändaja sõelale võib jääda nii 5 km kui 40 km matkarada või midagi vahepealset, ikka igaühele tema tahtmiste ja võimete kohaselt. Uute teadmiste janunejatele sobivad õpiretked, mis viivad kurssi põlismetsa, orgude, rabade, pärandkultuuri, taimede ja kohalike vaatamisväärsustega.

Liikudes jalgsi või rattaga, võid teha loodusvaatlusi, saada osa rannamõnudest, tutvuda kultuuripäranditega või  jäädvustada kõike kaunist fotografeerides.  20 matka- ja õpperada, arvukalt lõkke- ja telkimiskohti ning vaatlustorne on loodud loodushuvilisele mugavaks ja mõnusaks äraolemiseks. 

Melomaanidelegi on Lahemaa tuttav kant, sest siin toimub traditsiooniks saanud põhjamaise muusika festival Viru Folk ja ridamisi kontserte.

Lahemaa rahvuspargi Palmse ja Oandu külastuskeskustest saab infot rahvuspargi, RMK külastusobjektide, piirkonna kaitsealade ja turismiettevõtjate kohta. Park paikneb Soome lahe kaldal Harju ja Lääne-Viru maakonnas.

Karula künkad ja järved

Klassikaline Karula on väga mitmepalgeline – paks metsamassiiv talude, põldude, küngaste ja heinamaade vahel. Kogu Karula iseloomustamiseks on parimad märksõnad mitmekesisus, liigendatus ja mosaiiksus. Eesti kõige väiksemasse ja lõunapoolsemasse rahvusparki jääb kaunis Kaika kuplistik. Siinne kõrgeim tipp on Rebasemõisa Tornimägi. Külastuskeskus asub Ähijärve külas, otse Karula rahvuspargi keskmes.

Kalarikkad veesilmad

Karula kõrgustiku 60 järve seast suurim oma sopilise kaldajoonega on imekaunis Ähijärv. Sügavaim on selgeveeline Savijärv ning liigirikkusega paistab silma Ubajärv. Siinsetest  veekogudest võib leida pea kõiki Eestis esinevaid mageveekalu. Tavapärased järveelukad on ahven, särg, haug, koger ja linask. Kaitstavatest kalaliikidest on esindatud hink ja vingerjas.

Ähijärve teerada on märgistatud viitade ja märkidega, teavet kunagiste heinamaatee, kallasraja, jalgraja, metsatee, talitee ja hobusetee kohta saab infotahvlitelt.

Ajaloolised maastikud

Peamiselt kuplistikel – Jõeperäst Mähkli külani ja Rebasemõisast Kolski külani – asetsevad pärandmaastikud. Vana talumaastik on kestnud ja arenenud aastatuhandeid katkematu inimtegevuse mõjutusel. Maastike elu ja püsimise tagab tasakaal looduse, põllumajanduse, masinate, loomade ja elutegevuse vahel.

Soomaa rabad ja sood
Pärnu- ja Viljandimaal asub imeline rahvuspark Soomaa, millel on väga tabav nimi, sest peamine kaitse on siinsetel soodel ja lammimaastikel.

Soomaastik on ükskõik mis aastaajal huvitav, Soomaa elanikud tõestavad, et loodusega saab ühes rütmis elada, arvestades olemasolevaga ja sättides oma tegevused nii nagu loodus seab. Vahe-Eesti looduskaitsala on unikaalne nii Eesti kui kogu Euroopa jaoks – siinsed rabad on peaaegu inimpuutumatud ja sellist üleujutust kui Halliste jõel kultuuristatud Euroopas enam kusagil ei leidu.

Oma ajaarvamine ja aastaajad

Kohalike sõnul algab Soomaal aasta kevadise pööripäevaga, viiendaks aastaajaks nimetatud üleujutus meelitab kohale huvilisi igast ilmakaarest. Soomaa sümboliks on ühepuulootsik ehk haabjas, parim sõiduvahend, millega lumesulamisest või suurtest vihmadest tekkinud üleujutuse ajal madalas vees liikuda saab. Haabjaga sõutakse nii sauna kui naabriperele külla, aetakse asju ja juhendatakse uudishimulikke. Kus mujal kui Soomaa üleujutuse ajal saab paadiga metsas sõita, näeb kevadlilli vee all õitsemas, kohtab keset „hiigeljärve“ liiklusmärke ja ujuvaid laudteid. Festivali mõõtmed saavutanud suurveematkad on eriti põnevad just seetõttu, et infot selle kohta peab ootama ja uurima otse Soomaa rahvuspargi külastuskeskusest, mis asub Kõrtsi-Tõramaal, Tipu külas, sest veeuputus tuleb ette teatamata.

Kel suur soov endale ühepuulootsikuid meisterdada, saavad Haabja Seltsi liikmetelt õpetust nõutada.  Loodusega koos olles on majadki saanud oma eripära, neil on kaks fassaadi – üks vaatab külatee poole, teine jõe suunas.

Maailma kõrgeim rind ja Eestimaa üksildaseim paik

Kõige ilmekam koht, mida Eesti soo võib pakkuda, on rabarind. Mööda metsa kõndides tuleb vastu mägi, täiesti ootamatult, tavaliselt kasvabki mets rabarinnani. Raba moodustub turbasambla (mis pealt kasvab, alt sureb ja ladestub turbana) kasvamisel – nii ongi rabad kõrgemal kui ümbritsevad metsad ja niidud. Soomaa suurimas Kuresoo rabas on paik, mida peetakse Eestimaa kõige üksildasemaks kohaks. Nii et kui oled omadega rabas, siis Toonoja rabasaar on see õige koht, kuhu räätsadel matkata ja iseennast taas leida. Kuresoo lõnaosas paiknevat rabarinda peetakse maailma kõrgeimaks. Vaatetornist avaneb kena vaade rabamaastikule. Laugaste vahele on ehitatud puidust platvormid, kus mõnus istuda ja laukas kosutava suplemise järel peesitada ja end kuivatada.

Liikumine kondiauru jõul iga ilmaga

Looduslembelise meeleheaks saab Soomaal liigelda aastaaegadele kohaselt kõigega, mis on ümbritsevat säästev: räätsadega, kanuudega, tõukekelkudega, jalgratastega ja kondimootoritega. Puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsadega Soomaal korraldatakse isegi metsamarja korjamise matkasid, kus jagatakse tarkust metsa ja ta andide kohta ning selle kohta, mis marja võib suhu pista ja mida ainult kaugelt imetleda.

Soomaal on alati üllatavat, näiteks talvel saab minna otse üle rabade kohtadesse, kuhu suvel ei pääse. Maailmas on Soomaa üsna ainulaadne koht, elupaik nii väikestele kui suurtele loomadele. Põder, metskits, metssiga, ilves, hunt ja karu ei pane pahaks, kui suurema tähelepanu osalisteks saavad koprad ja nende töötandril insenerioskuste jälgimiseks loodud rajad, kuhu saab ka lapsevankri või ratastooliga. Igaüks saab ise võrrelda, kelle loodud ehituskunst parimat tiitlit väärib.

Külastajate lemmikuteks on saanud Ingatsi laudtee 8 m kõrgusele Euroopa kõrgeimale rabarinnakule, vaatetornid, rippsillad, Riisa ja Kuuraniidu õpperajad.

Vilsandi – saar täis orhideelisi ja hülgeid

Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandi on siinse rahvuspargi keskuseks. Meri koos arvukate pisisaarte, rahude ja laidudega hõlmab kaks kolmandikku looduskaitsealast. Kadakate vahel uidates silmad taimeharuldusi – siin vohab arvukalt orhideesid, Saaremaa robirohtu ja luuderohtu. Tuhanded veelinnud ajavad omi asju ja hallhüljeste suurtest lesilatest avardub võrratu vaatepilt. Vilsandi sümboliks on hahapere koos munaga, sümboliseerides hahkade bioloogilist mitmekesisust Läänemerel.

Matkarajad maal ja merel

Vilsandi avastamiseks on mitmeid võimalusi, suvehooajal toimuvad regulaarsed matkad.
Seljakotiga läbi maa ja vee kahlates, paadiga vaateid nautides ja jäädvustades, laevaga avamerel hülgeid kiigates, jalgrattaga kimades või kastiautos majaka poole sõites. Loona mõisast asuvast keskusest saab infot rahvuspargi ja matkade kohta.

Harilaiu poolsaare liivaluited ja matkarajad, Loonalaid, Nootamaa saar, paekivipaljandid, tuletorn, Loona mõisa restoran, aidaromantika, vaikus ning looduseimed teevad Vilsandist aarete saare. Sobiv koht nii üksi kui kui sõpradega olemiseks. Meeldejäävad elamused kutsuvad kord siin olnuid ikka tagasi, pole ka ime, sest siinnne rahvuspark on  Baltimaade vanima kaitseala 1910. aastal moodustatud Vaika loodusreservaadi järglane.

Üle saja-aastase ajalooga Vilsandi looduse jälgimise ja uurimise tulemusena peetakse taimerikkuselt Vilsandit botaanikaaiaks ning pärandkultuuri poolest vabaõhu muuseumiks. 

Linnuparadiis Matsalu
Rahvusvahelise tähtsusega märgala, kus on miljonite lindude peatumis- ja sulgimiskoht. Roostikud, luhad, lahed, rannikualad ja laiud on sadade tuhandete linude kodu, kus tuuakse ilmale ja kasvatatakse järglasi.

Matsalu vapilinnuks peetakse hüüpi, kes teeb häält nagu puhutaks pudelisse. Teised Matsalu haruldased linnuliigid, mida kohata võid, on merikotkas, valgeselg-kirjurähn, väike-laukhani ja niidurüdi.

Elu roostikus, lahtedes ja laiudel

Ainulaadne Läänemere ääres ligi 3000 ha hõlmav Kasari suudmeroostik on kogu kaitseala südameks. Kõrge, paiguti 4 m kõrgune roog vaheldumisi veega pakub kaitset ja toitu rohkearvulisele linnuperele, kelle hulgas ka tildrid, kiivitajad, roolinnud ja koovitajad. 

Laht on  toite- ja puhkepaigaks nii rändel kui oma alalise kodu valinud lindudele. Euroopa ja Eesti suurim säilinud lageluht on Kasari jõe luht, mille suuruseks on 4000 ha. Pesitsusajal on luhad lindude ja loomade päralt, kuid hiljem – heinaajal – saab inimene oma osa, selleks ajaks on pesitsejad siit juba lahkunud.

Rannikualade roopuhmad, veeäärne kiviklibu ja rannaniidud moodustavad pideva vööndi Matsalu lahe ja Väinamere ääres. Neist rannaniidud on inimeste pärusmaaks ja roostik ning klibu kuuluvad lindudele. Nagu mujalgi Väinameres taganeb meri ka Matsalus, andes ruumi maale – nii tekivad laiud.

Linnuparadiisis saab teha linnu- ja loomavaatlus tuure ja olla metsapuhkusel. Põnevad on nii päevased kui öised ekskursioonid.

Kalleim vara väärib hoidmist

Praegu on kaitse- ja puhkealadel matkade ja ekskursioonide maht ning nende külastatavuse arv looduskaitsjate poolt hinnatud optimaalseks – külastajate rahulolu on kõrge ning loodus peab koormusele vastu.

Rahvusparkide tähtsamaid alasid nimetatakse poollooduslikeks – ilma mõõduka inimtegevuseta ei säili laiad luhad, puisniidud ja rannakarjamaad, mis on koduks paljudele looma-, linnu- ja taimeliikidele.

Hoiame nii ennast kui loodust, siis on meeleolu hea ja tervis tasemel!