Tallinnas Lennusadama angaarides asub Eesti Meremuuseumi üks püsiekspositsioone eesotsas allveelaev Lembituga. Lennusadam rajati koos vesilennukite angaariga sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II käsul, osana Peeter Suure merekindlusest. Meremuuseum võttis selle erakordse hoone kasutusele 2012. aastal ning on selle eest pälvinud mitmeid auhindu. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks avas muuseum Lennusadamas ajutise näituse „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018“, mis räägib saja laeva lood.
Rikkalik näitus esemete ja ehtsate laevadega
Igale aastale sajast on leitud üks laev, mis on seotud Eesti ajaloos või tänapäeval mõne olulise sündmusega. Laevade hulgas on purjelaevu, aurikuid, sõjalaevu ja mootorlaevu.
Laevalood on esitatud sõnas, pildis, helis, videos ja esemetes. Välja on pandud üle 130 eseme ning 42 laevamudelit, sh. haruldasi metallist mudeleid. Külastajad näevad spetsiaalselt näituse jaoks filmitud videolugusid ja unikaalseid arhiivikaadreid. Seda kõike toetab efektne keskkond ja valgusmäng.
Kirevad laevalood minevikust ja tänapäevast
Eesti laevalugu on rikas. 1930. aastatel oli Eesti kaubalaevastik Läänemerel suuruselt kolmas ja maailmas seitsmendal kohal.
Näitusele valitud laevade seas on Eesti lipu üle ekvaatori viinud laevu, nii miinide panemiseks kui ka sõja eest põgenemiseks kasutatud laevu, ajastu märgina tehasemõõtu kalalaevu, Eesti saja aarde hulka valitud kalepurjekas ja Läänemere moodsaim reisilaev Megastar. Mõned näituse laevalood räägivad rekorditest: kõige vanem, suurem või hoopis esimene. Laevade hukud on seotud aga sõja, tormi või koguni tahtliku põhjalaskmisega – kindlustuspettuseks või näiteks muuli ehituseks. Oma koha on näitusel leidnud ka valge laev – sadamasse oodatud, kuid tulemata jäänud laev ehk 1950. aastatest Eesti kultuurilukku jäädvustunud kujund okupatsioonist pääsemise lootusest.
Mitut näitusel kajastatud laeva on võimalik Lennusadamas kai ääres või kai peal ka külastada, näiteks Eesti vanimat siiani seilavat purjelaeva Hoppet, mis on Venemaadki väisanud, ning jäämurdjat Suur Tõll, mis valmis Vene Keisririigi tellimusel ja tagas esimese Eesti Vabariigi ajal väliskaubanduse. Kui Hoppet on erakätes, siis Suur Tõll sai muuseumilaevaks 1988. aastal, mil laeva kapten Iljašenko andis Eesti Meremuuseumile teada, et jäämurdja on plaanis Nõukogude Liidu abilaevastikust maha kanda. Peagi sai muuseumi delegatsioon loa alustada Lomonossovi sadamast puksiiri Tjulen järel kojusõitu, mida saatsid austusavaldusena sadamas seisvate laevade sireenid.
Lennusadama angaaris sees on külastajatele avatud allveelaev Lembit, mille kohta saab näituselt muuhulgas teada, et kui NSV Liidu propagandateenistus pani Lembitu arvele Teises maailmasõjas 21 vastase sõjalaeva uputamise, siis tegelikult osales ta kahe transpordi- ja ühe kalalaeva põhjalaskmises või vigastamises. Sellele vaatamata on tegemist unikaalse, 2011. aastani maailma kõige vanema vees olnud allveelaevaga.
Külastajad leiavad näituselt ka mitu Peterburiga seotud laevalugu. Mõned laevad on Peterburis ehitatud, teised aga linna väisanud. Näiteks Eesti Mereväe lipulaev miinijahtija Admiral Cowan külastas 2013. aastal esimese Eesti sõjalaevana Venemaad, kus Peterburi sadamas väisas laeva umbes 13 000 inimest.
Näitust saadab esinduslik raamat-album
Kõik saja aasta laevalood on kajastatud väljaandes „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades“, mis on ilmunud inglise ja eesti keeles ning mereasjatundjate poolt kiidusõnu pälvinud. Rohkete fotodega illustreeritud esinduslik kõvakaaneline raamat-album on väärikas kingitus igale merekultuuri austajale.
Raamat ja Lennusadamas toimuv näitus on ühtlasi kummardus noil tähenduslikel laevadel töötanud, teeninud, õppinud või reisinud inimestele. Aga loomulikult ka neile, kes jäid ega tulnud kunagi tagasi.
Näitus „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018“ jääb avatuks 13. jaanuarini 2019.
)
)
