Puhkus Eestis - uudised

«Oleme väga rõõmsad, et Eesti Vabariigi juubeliaastal tuli see auhind Eestisse, ja eriti tore, et selle sai muuseum. See on meile väga tähtis auhind ja oleme selle üle väga uhked. Kuna olen tartlane, olen eriti uhke, et selle auhinna sai Eesti Rahva Muuseum Raadil,» ütles auhindade üleandmisel Eesti kultuuriesindaja Helsingis, Anu Kippasto.

Soome Reisiajakirjanike Gild tõi välja nii Eesti Rahva Muuseumi uue hoone unikaalse arhitektuuri kui ka asukoha. Samuti tõsteti esile muuseumi püsinäitused: soome-ugri põlisrahvastele pühendatud «Uurali kaja» ja Eesti kultuuriajalugu kajastav «Kohtumised».
 

Märgiti ära hulk põnevaid eksponaate, nagu president Lennart Meri pressikonverents Tallinna lennujaamas, Õ-täht Keelekatlas ja krabisev nõukogudeaegne raadio, kust kuulati «Vaba Euroopa» saateid. Lisaks toodi suure väärtusena välja soome-ugri püsinäitus kui paljude praeguse Venemaa territooriumidel elavate rahvuste jaoks ainus võimalus enda kultuuri esitlemiseks.
 

Auhinda oli Soomes vastu võtmas ERMi avalike suhete juht Kaarel Tarand, kelle sõnul on see loomulikult meeldiv üllatus, et neid on tähele pandud.
 

Tarandi sõnul on paljud Soome reisiajakirjanikud, kes ERMi parimaks sihtkohaks valinud, ka muuseumi ise külastanud ning üldiselt on arvatavasti just Eesti Rahva Muuseumi avamise tõttu Tartu turism viimase pooleteise aasta jooksul tublisti kasvanud.
 

Muuseum on turistide seas ülipopulaarne. Eelmisel aastal külastas muuseumi 260 000 inimest, kellest paljud tulid Soomest.
 

«Kõige esimesed ja suuremad ja kõige armsamad väliskülalised on ikkagi naabrid soomlased ja lätlased, kes moodustavad väliskülastajatest kõige suurema osa», sõnas Tarand.
 

Kui väliskülastajaid on ligi 15 protsenti, siis hinnanguliselt pool neist on soomlased ja ligi 30 protsenti lätlased.
 

«Soomlased on meie kindlasti kõige olulisem välismaa, kõrvuti Lätiga muidugi. Soome on suurem maa ka ja soomlased on harjunud Eestis käima,» lisas Tarand.
 

Kuigi Tarandi sõnul on Lõuna-Eesti olnud soomlaste jaoks väiksem sihtkoht võrreldes Põhja-Eesti ja saartega, tõdeb ta rõõmuga, et viimastel aastatel on see muutunud.
 

Muuseum on väliskülastajate suhtes väga sõbralik ning edukalt kasutanud interaktiivseid IT-lahendusi. Külastaja saab endaga kaasa kiipkaardi, millega saab ekraanidelt ja installatsioonidelt infot mitmes keeles.