Kumb sündis enne, kas Sinu kirg matkamise vastu või Tähekiir?
Tähekiir on tunduvalt noorem kui minu rännu- ja matkakirg – juba väikese lapsena käisin koos vanematega mööda toonast Nõukogude Liitu, pärast piiride avanemist ka teistes riikides (esimene vaba maailma riik, kus käisin, oli Soome,). Edaspidi see rännukirg üha süvenes, 16 aastat tagasi muutus elustiiliks ning 10 aasta eest lisandus seltskonda ka Tähekiir.
Kas loomaga on kerge matkata, kas on ohtusid? Millised on Sinu soovitused neile, kes sooviks oma koera matkale kaasa võtta? Talvel tundub see üsna ekstreemne.
Loomaga matkamine on tegelikult üsna lihtne – juhul, kui koera on korralikult kasvatatud ja treenitud. Koer peab püsima inimeste läheduses, ei tohi ära joosta, loomi-linde taga ajada, koduloomi häirida. Kõige suurem oht on tigedad külakoerad ning praht – näiteks maas vedelevad klaasikillud ja muu taoline.
Kuna Tähekiir on kelgukoer ning armastab külmasid ilmasid, siis tema jaoks on talvel matkamine täielik nauding. Teiste koerte puhul tuleb aga jälgida, et koer ei külmetaks (või suvel kuumarabandust ei saaks).
Kas võib öelda, et Tähekiir on üks Eesti kõige enam matkakilomeetreid läbi käinud koer?
Tähekiir pole mitte ainult Eestis kõige rohkem ringi rännanud koer, vaid on Eestis ringi reisinud rohkem kui 99,99% eestimaalastest – matemaatiliselt kindlaks tehtud protsent. Seega jah – nii koertest kui enamikust inimestest on ta Eestit rohkem näinud.
Tähekiirest on ilmunud isegi raamat, kas võiksid meie lugejatele rääkida mõne põneva seiga?
Raamat Tähekiire seiklustest ilmus juba mõnda aega tagasi ning seal on välja toodud põnevamad hetked tema rännakutest, mis on aset leidnud metsades, rabades, koobastes, merel ja maismaal. Aja jooksul on juhtunud mõndagi huvitavat ning need momendid said ka raamatusse kirja – näiteks viibimised tormisel merel, kohtumised metsloomadega, äpardused takjapõõsasse ronides jne.
Kas samojeed tõu ja matkakoera vahele saab panna võrdusmärgi? Kellele seda tõugu koer sobib?
Samojeedi koer sobib eelkõige palju liikuvatele inimestele – kes käivad siis kas matkamas või näiteks tervisejooksu tegemas ning ennast palju liigutavad. Kuna samojeedidele meeldib väga ka inimeste seltskond, siis on nad meelsasti ka toas seltskonna liikmed, ent kõige paremini sobib neile ikkagi õues ringi liikumine.
Oled ise pärit Ida-Virumaalt. Milliseid kohti soovitad külastada selles piirkonnas?
Teenimatult on Ida-Virumaal unarusse jäänud paigad, mis pakuvad närvikõdi ning ekstreemseid
elamusi. Kohalikud turismikorraldajad suunavad külastajaid mõisaid-kirikuid-muuseume-matkaradu vaatama, kuid vähem pööratakse tähelepanu Ida-Viru „erilistele“ paikadele.
Sestap soovitaks suurvete aegu külastada näiteks „nõiakaevusid“ ja „nõiaahjusid“; matkata Aidu karjääri tehismaastikel; külastada Sirgala ja Viivikonna kummituslinnasid; vaadata värvilisi järvesid.
Aga külastada võiks ka äsja valminud Narva promenaadi ning esimest korda tulijatel loomulikult ka muid aja- ja kultuuriloolilisi objekte.
Viiteid neile kohtadele leiab nii Puhkus Eestis väljaandest kui ka minu raamatust „Avasta Ida-Virumaa“.
Teed tööd ka giidina. Kas Sinu ja Tähekiirega on võimalik osaleda erilistel matkadel?
Koos Tähekiirega, aga ka ilma temata korraldan tõesti nii giidireise kui matkasid – peamiselt küll eesti keeles, ent sobiva tõlgi olemasolul ka võõrkeeltes. Neid reise on võimalik tellida nii Ida-Virumaal kui ka teistes Eesti piirkondades – vastavalt huviliste soovidele. Ühendust saab kõige kergemini e-posti kaudu: marko@avastaeesti.ee
)
)
