Puhkus Eestis - uudised

Räägitakse ühest legendist…

Kord olevat kõndinud üks naine munakorviga turu poole. Talle tuli vastu hulk inimesi, kes laulsid ja rõõmustasid. Kui naine neid imestunult vaatas, küsisid nad temalt: “Miks sina ei rõõmusta? Kas sa siis ei tea, et Jeesus, kes mõni päev tagasi risti löödi, on surnuist üles tõusnud?”
Naine vastanud: “Mina seda ei usu! Kui see tõsi peaks olema, mingu need munad siin korvis punaseks!” Vaatas seejärel korvi ja munad olidki kõik punaseks värvunud!

Muna kui uue elu sümbol

Arvatakse, et ülestõusmispühade ajal on muna au sees, kuna see on uue elu sümbol. Juba antiikajal värvisid egiptlased ja pärslased kanamune ning kinkisid üksteisele. Niisugune komme on seotud uskumusega, mille põhjal olevat Maa kujunenud munast ning kannab endas võlujõudu. Loomulikult oli muna viljakuse ja elu sümbol, neid värviti ja kingiti ka uue aasta saabumise puhul, mis tollal leidis aset kevadel.
Niisiis loomismüüt ütleb, et munast tekkis maailm, eeskätt tähed, kuu ja päike, samuti maa/kivid ja elavad olendid. Maailmalinnu munetud munadest tekkis nähtav maailm ja kõik objektid. Paljude rahvaste jumalad olevat sündinud munast. Eestlastel tuli salapärasest karjateelt leitud munast välja ilmatütar, kes läks hiljem tähele või kuule mehele ja hakkas maailmaservalt üle ilma helkima. Muna leidjaks oli Salme, kelle nimi tähendab päikese tütart.

Kanad talvepuhkuselt tagasi ja paast sai läbi!

Veidi praktilisem vaatenurk ütleb aga, et vanasti oli kevadpühade puhul tähtis see, et kanad olid just äsja munema hakanud (talvel pimedas laudas istudes kanad enamasti ei mune, vaid on n-ö talvepuhkusel) ja lihavõteteks oli kogunenud juba parajalt suur hulk värskeid mune. Neid koguti pikemat aega, sest nõnda säilis lihavõteteks piisav kogus. Sageli hoiti mune kõvaks keedetuna nii lihavõttetoiduks kui munaotsijatele jagamiseks.
Paljudes keeltes nimetatakse lihavõttemune paastu- või ka paasamunadeks, sest keskaegne laialt levinud nimetus lihavõtete jaoks on paasapühad. Lihavõttepühadega oli ka pikk paast läbi saanud ja sai lõpuks süüa ka loomset toitu. Esimeseks selliseks toiduks olidki enamasti munad.

Kristlik tähendus

Kas teadsid, et kristlik traditsioon määras munade värvile ja muudele nendega seotud tegevustele rangelt sümboolse tähenduse? Näiteks punased munad sümboliseerisid Jeesuse verd, munade veeretamine kivi veeretamist Kristuse haualt; munade peitmine ja otsimine sümboliseeris oma poega otsivat Maarjat.
19. sajandil kandus munadele üle üldine värvisümboolika, mis võimaldas värvi, nime ja jooniste abil väljendada kingisaajale oma meeldimist ja tundeid. Punane tähistas armastust, sinine truudust, roosa sõprust.

Munade värvimine

Mune värvitakse mitmeti. Laialt on levinud ühevärvilised munad, mida värvitakse sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati värvimisel ka siid- või krepppaberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, kirjutati nimesid või joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks kasutati näiteks vaha või seoti taimi vastu riidesse keeratud muna - nii tekkis koorele õrn taimekujutis.

Munakoksimise traditsioon

Munakoksimine on lõbustus, mille juures on aega jooksul kasutatud erinevaid salanippe. Koksiti terava otsaga ja muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja ja loovutas oma muna terve muna omanikule.
Teine tuntud trikk oli puumuna, millega oli võimalik munakoksimisel vastased üle lüüa. Osavasti värvitud muna ei erinenud millegagi loomulikust munast.

Lihavõttejänes toob mune

Eestis ja saksakeelsetes maades peidab lihavõttejänes traditsioonide kohaselt  öösel mune aeda (ka majja, korterisse või rõdule) ja lapsed otsivad need üles. Komme on tänaseni elav, ehkki mõneski peres peidetakse värvitud munade asemel hoopis šokolaadist mune ja ka šokolaadikujukesi.
Esimene teade lihavõttejänese toodud munadest pärineb 1572. aastast Saksamaalt.

Ilusaid pühi ja värvilisi mune!