Oleme kuulnud lugusid inimestest, kes on end käinud end leidmas Hispaanias – kuulsal Santiago de Compostela palverännuteel. Santiago de Compostela on linn Hispaanias ning see on üks olulisemaid palverännusihtpunkte kristlaste jaoks Jeruusalemma ja Rooma kõrval. Igal aastal rändab Santiagosse rohkem kui 100 000 palverändurit üle maailma. Nende hulgas on olnud ka sadu eestlasi, tuntumad neist näiteks Stig Rästa, Krista Lensin ja Carmen Pritson-Tamme.
Miks peab aga sõitma tuhandete kilomeetrite kaugusele? Miks mitte võtta aeg maha siin, meie oma väikeses Eestis – avastada rännates kodumaad, selle ajalugu, kultuuri ning kujundada sellest omamoodi palvetee, millel kulgedes saab teada palju uut ka enda kohta.
Diagonaal Piritalt Vastseliinasse
Huvitava palverännutee idee autor on Lagle Parek ja Puhkus Eestis käis temal külas, et teekonna kohta lähemalt uurida. Lagle võttis meid vastu oma väikeses töökabinetis Pirita kloostris, kus ta pajatas uue rännutee sünnist ja tulevikuplaanidest.
„Kõik sai alguse Pirita kloostri sõprade klubi matkadest mööda Eestit ning soovist püha paiku ning kultuuriväärtustega objekte kuidagi kaardistada. Ühel Võrumaa külastusel tekkis mul idee, et tõmbaks diagonaali Pirita kloostri ning Vastseliina piiskopilinnuse vahel,“ jutustab Lagle ja lisab, et tegu on kloostritega, millele omal ajal andis Rooma paavst õiguse müüa indulgentse ehk patukustutuskirju.
Panus Eesti kultuurilukku
Projektiga on tegeletud juba üle kolme aasta. „Mida aeg edasi, seda enam kasvab ka teadlikkus, kui oluline see on. See on meie panus Eesti kultuurilukku,“ ütleb Lagle. Ta räägib, et teekonna koostajad on proovinud tähelepanu pöörata ka vähemtuntud objektidele ning paikadele.
„Projekt on meid õpetanud märkama hämmastavaid üksikasju. Näiteks jäi meie marsruudile palju klaasikodasid. Hakkasime koguma andmeid nende kohta ning saime teada, et 18. sajandi tehaseomanikud eelistasid palgata tööle inimesi, kellel on pere ja lapsed, eluase anti tasuta ning sel ajal sai ehitatud kaks haiglat ning koolimaja,“ kirjeldab Lagle.
20-päevane teekond
Marsruudi pikkus on kokku ligikaudu 400 kilomeetrit ning valitud objektid jäävad põhirajast kõige rohkem 20 kilomeetri kaugusele. „Aega võtab kogu teekond umbes 20 päeva, kuid võimalus on valida endale sobiv teelõik, mida näiteks nädalavahetusel avastada,“ pakub Lagle. „Autoga teekonna läbimine on lubamatu. Järele jääb kolm võimalust – jalgsi, rattaga või ratsa,“ naerab Lagle. Töö rajaga veel käib, kuid Lagle tulevikunägemus on, et iga 10–15 kilomeetri tagant peab teelisel olema majutusvõimalus ning hind ühe inimese kohta ei tohiks ületada 5 €.
Kuna teekond on alles üsna uus ning veel vähe tallamata, siis ootab Pirita kloostri sõprade klubi ettepanekuid ja tagasisidet teeliste endi kogemustest, et üheskoos jäädvustada meie lugu.
Tänapäeva elutempo on väga kiire ja seepärast tuleb vahel võtta aega, et iseennast kuulata ja lihtsalt mõelda. Puhkus Eestis meeskond soovib teelistele mõnusat eneseleidmist ja põnevat kodumaa avastamist!
Ka erateed tohib kasutada, kui omanik pole väljendanud selget keeldu (tara, selge keelumärk).
Aiaga piiratud või tähistatud maatükil võib viibida vaid omaniku loal.
Telkida ja lõket teha võib võõral maatükil üksnes omaniku loal.
Tähistamata või piiramata erametsas ja riigimetsas võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, aga ei tohi korjata kultuurtaimi, murda oksi kasvavatelt puudelt, koorida puukoort või koguda vaiku ilma omaniku loata.
Eraomandis olevale kultuurimälestisele on igaühel vaba ligipääs päikesetõusust loojanguni.
Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või valdaja lubatud ajal ja korras.
TEEKONNA ALGUS JA LÕPP – AJALOOST
Pirita klooster on püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital.
Kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400, kuid tegelik rajamine sai alguse 1417. aastal.
Kloostri keskne ehitus – kirik – pühitseti sisse 1436. aastal. Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Birgitta ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, mis tähendas, et kloostris võisid elada nii mungad kui ka nunnad. Nii mees- kui naiskloostrist oli kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ning eraldatud palvepaigad.
Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Kloostri allakäik algas 1525. aasta reformatsiooni järel ja see põletati lõplikult maha 1577. aastal Liivi sõja käigus.
Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist. Linnuse ehitamist alustati paastumaarjapäeval, 25. märtsil 1342. aastal Vana–Liivimaa ja Pihkvamaa piirile Tartu piiskopi maadele. Linnust hakati nimetama „Jumalaema linnuseks“ ning ajapikku uueks linnuseks – Vastseliinaks (Nienhuse, Novõi gorodok, Novum Castrum). Linnus sai kannatada juba Liivi sõjas, kuid hävitati lõplikult Põhjasõjas (1700–1721).
Otsi Eesti kaardilt
Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
)
)
