Nädalavahetuse puhkuseidee – viska jaanikastesel murul kukerpalli ja naudi valge öö romantikat!
22.juuni 2016
Ja ongi käes aasta valgeim aeg! Jaanide pidamiseks me ilmselt erilisi ideid ei vajagi, sest selleks ajaks on plaane teha üsna lihtne. Kõige toredam on, et sel aastal lubab ilmataat meil jaanipäeva paiku (loodetavasti) nautida mõnusat sooja ja vihmavaba ilma. See pidavat vanarahva tarkuse järgi olema suur õnn!
Vaatame, milliseid põnevad romantilised traditsioonid ja uskumused jaanipäeval ja -ööl kehtivad.
Jaanipäev on muistne suvepüha, mis on saanud nime Ristija Johannese järgi ja see on jõulude kõrval eestlaste tähtsaim püha, kombestikus on senini säilinud palju esivanemate uskumusi ja tavasid.
Tähtsam veel kui jaanipäev ise, 24. juuni, on selle eelõhtu, jaanilaupäev, kuhu on koondunud põhiosa selle püha kommetest. Just sel õhtul süüdatakse üle maa jaanituled, mis oma soojuse ja valgusega peavad kaitsma ja tugevdama kõike, kuhu nende valgus langeb.
Jaaniöö romantika
Jaanitulele pidi vanasti kindlasti minema, muidu võis tuli oma hoonetesse hakata. Nõiduse, ennustamiste ja romantika jaoks on jaaniõhtu väga soodne – nii käidi vanasti võõralt põllult rukkipäid lõikamas, et endal vili paremini kasvaks. Igasugu imeasju võib sel ööl näha: kuidas vanapagan metsas raha kuivatab või kuidas sõnajalg õitseb.
Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber ega kohkuda ka kõige koledamatest olenditest, kes lähedale kippusid. Ei tohtinud ka hüüdmise peale ringi vaadata ega sellele vastata. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja.
Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl lühikeseks ajaks ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega.
Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat.
Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.
Romantilist jaaniööd ja rõõmuküllast nädalavahetust!
Otsi Eesti kaardilt
Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
)
)
