Puhkus Eestis - uudised

„Teemamuuseumina oleme pühendanud igal aastal vanavanemate päeva mõnele konkreetsele automargile,“ selgitas Eesti Maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim. Nii on muuseumi vanavanematepäeval nähtud juba Moskvitše, Volgasid, IŽ-mootorrattaid.

„Eks suurele osale tänaseks vanavanema staatusesse tõusnud inimestele  on  just Lada olnud paljude mäletamist, meenutamist ja jagamist väärivate seikade lahutamatuks osaks,“ tõdes Räim.

Laupäeval, 12. septembril algusega kell13 tähistataval vanavanematepäeval toimub koostöös Lada klubiga autoparaad, kuhu on oodata ligi 40 Žigulit.  Paraadil võib ilutsemas näha nii originaalseisukorda taastatud tõelisi pärle kui tänapäevaseks kasutuseks sobivamaks modifitseeritud masinaid.

„Paraadil osalema kutsume võimalikult palju selle margi esindajaid  - nii nooremaid kui eakamaid, tuunitud kui tuunimata; musti, valgeid, punaseid kollaseid – nahavärv ei oma üldse tähtsust. Ootame KÕIKI Ladasid ja nende omanikke,“ lisas Räim.

Lisaks toimuvad sel päeval lühiväljasõidud Eesti vanima sõidukorras Saurer bussiga, temaatilised mängud ja võistlused. Töötubades valmistatakse autoasjanduses tarvilikku kraami ning  külastajate abiga selgitatakse välja kõige nostalgilisema interjööriga sõiduk.  „Olgu pilgupüüdjaks merevaigust käigukanginupp, tikitud padi tagaistmel, armatuurlaual võdisev vedruloom, punutud roolikate või mõni muu silmatorkavalt ajastupärane salongikaunistus – selleks päevaks  tasub oma Lada lille lüüa,“ selgitas Riinu Räim.

Sel aastal möödus  45 aastat kunagise ENSV populaarseima automudeli Lada sünnist. Esimene Lada sõitis liinilt maha 19. aprillil 1970.

Rahvaauto tiitli on Lada ehk Žiguli (heal lapsel mitu nime) auga välja teeninud, olles veel 2004. aastal ARKIs arvel kui kõige populaarsem sõiduauto. Oma laia leviku ja rahakotisõbralikkuse tõttu on Lada alles täna väljumas igapäevakasutusest ning sisenemas autohuviliste kogudesse, kus auto igale detailile pööratakse suurt tähelepanu. Seetõttu on ka Ladade väljapaneku juures võimalik kohata praktilisi täiendusi igapäevaseks ekspluatatsiooniks kui ka püüdlusi originaalsusele.

Rohkem infot: muuseum.mnt.ee