Liikudes paadi või kanuuga mööda meie kodumaa jõgesid, saate kindlasti unustamatu elamuse, sest jõelt avanevad omanäolised vaated metsadele, liivakivipaljanditele ja rabadele. Kanuumatka jaoks parimateks jõgedeks peetakse Ahja, Võhandu ja Piusa jõge. Kindlasti leidub aga häid kohti ka mujal.
Kanuumatkadest rääkides ei saa üle ega ümber Soomaa rahvuspargist, mis kevadel pärast lume sulamist ning üleujutuse tõttu pakub tõeliselt huvitavat vaatepilti ja kutsub suurveel kanuu või süstaga seiklema. Nõnda saab „viiendal aastaajal“ liikuda mööda metsi, heinamaid, teid ja muid kohti.
Kevadiste üleujutuste ajal muutuvad paljud Eesti jõed leebest olekust karmiks, nimelt moodustuvad siis kärestikud, kus julgemad seiklejad saavad proovida ekstreemset laadi kärestikusõitu kummipaadiga, mil nimeks rafting. Selle alaga on võimalik kevadel edukalt tegeleda Tallinna kõrval asuval Jägala jõel. Tuleb vaid jälgida, et põnevaid suurvee aegu maha ei magaks – üleujutuste periood kestab ju üsna vähe aega, kuid seda magusam kärestikusõidu elamus olema saab!
Rafting võib esmapilgul tunduda ohtlik või siis sobilik ainult ehtsatele ekstreemsportlastele, aga see mulje on petlik. Tegelikult sobib kärestikuline seiklus suurepäraselt ka algajaile ning eelnev vee peal kulgemise kogemus ei ole oluline. Enne starti läbivad kõik huvilised põhjaliku koolituse ja oluline info räägitakse kohapeal ära. Parvega jõel olles tuleb täita parvekapteni korraldusi. Märjaks saamisest ei pääse ilmselt keegi, aga see on tühiasi, sest elamus ja adrenaliinisüst on kahtlemata kõike väärt. Jälgige vaid, kas kärestikusõidu korraldajad pakuvad pärast seiklust võimalust end soojas saunas turgutada. Teadagi on kevadise üleujutuse ajal vesi jääkülm ning ka ilmaga ei pruugi olla paremad lood.
Jõed ja järved pole meie maal ainsad veematkaks sobivad kohad. Eesti rannik sobib süsta- ehk kajakimatkaks väga hästi ja nõnda on mõnus tutvuda nii rannajoone kui ka väikeste laidude ning saarekestega. Merel sõudmine on jällegi midagi erilist, mis pakub huvitavaid elamusi, sest näha võib paljusid eri linnuliike, maalilisi rannavaateid ning kui eriti hästi veab, siis ehk hülgeidki. Pikemaid süstamatku saab teha nii põhja- kui ka läänerannikul. Lühemaid veematku on võimalik ette võtta Saare- ja Hiiumaa kandis, siseveekogudes ja Peipsi järvel. Tuleb vaid teha veidi uurimistööd ning mõelda, milline paik kõige enam huvi pakuks. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et päris igal ajal ei ole süsta- või kanuumatk võimalik, sest näiteks lindude pesitsusperioodi ajal (15. aprillist kuni juuli keskpaigani) on nende häirimine keelatud. Seda on tähtis teada juhul, kui on plaanis minna seiklema laidudele.
Süsta-, kanuu- ja paadimatkad sobivad kõigile, sest tavaliselt hoolitsevad korraldajad varustuse ja juhendamise eest. Unustage eelarvamus, et inimene on loodud käima kahe jalaga kuival maal, mööda vett kulgemine – ükskõik kas rahulikul või ekstreemsel viisil – pakub igal juhul värskendavat elamust ning muudab puhkuse meeldejäävaks!
Kati Aasov
)
)
