Turismiettevõtted | Vaatamisväärsused Eestis | Kaardiotsing | Artiklid |
Discgolf – kättesaadav ja jõukohane spordiala kõigile04.august 2015
Discgolf on ala, mis kogub viimasel ajal üha enam populaarsust.
„Eestisse jõudis discgolf 2002. aastal, mil Tallinnas Pirita metsas toimusid esimesed võistlused. Juba järgmisel aastal rajati Põlvamaale Mäeotsa talu maadele Eesti esimene discgolf’i park. 2013. aastal võõrustas Eesti aga Eurotuuri etappi – Tehvandi discgolf’i pargis toimus nimelt rahvusvaheline Prodiscus Estonian Open turniir,“ rääkis 2012. ja 2013. aasta discgolf’i Eesti meister Rene Mengel.
Erinevalt „pallidega golfist“ on taldrikugolf kättesaadavam ja jõukohasem. Riietus on vaba, inventar mahub seljakotti, peaaegu kõiki mänguväljakuid saab kasutada ilma rahata (tasuda tuleb vaid mänguketaste rendi eest, kui neid endal olemas ei ole). Mängida võivad igas vanuses mehed-naised. Mängu võitjaks on see, kes läbib etteantud raja väikseima visete arvuga. Rada koosneb tavaliselt 9 või 18 korvist.
Discgolf’i pargid
Eestis on umbes 40 kohta, kus saab taldrikugolfi mängida. Need leiab aadressilt www.discsport.ee/rajad . „Kõige põnevamad rajad asuvad Pärnumaal (Jõekääru ja Jõulumäe), Otepääl (Tehvandi), Kõrvemaal, Mäeotsal ja Alutagusel. Need on pikad rajad, mis on vähemalt 18 korviga ja tehniliselt keerulised. Seetõttu ei ole need kõige paremad algajale, kellel võib raskuste tõttu põnevus kaduda. Värsketel alustajatel on niisiis mõistlikum keskenduda 9-korvilistele radadele, mis asuvad näiteks Hiiumaal, Mõedakul, Paliveres, Pöides ja Värska sanatooriumi juures,“ toob Rene Mengel näiteid. Väljakul saab lisatasu eest tavaliselt kasutada ka personaalse juhendaja abi. Leidub ka eksootilisi pakkumisi – näiteks on Kõrvemaal (www.korvemaa.ee/teenused/discgolf) pimedal ajal võimalik mängida discgolf’i kaevurilaternate valgel, kettad ja korvid on varustatud LED-lampidega.
Kettatüübid
Üldjoontes võib erinevad kettatüübid jagada kolmeks, võttes aluseks nende lennuomadused ja põhilised kasutusomadused. Draiverid ehk kaugmaa kettad on kõige teravama äärega ning läbivad õhku kõige kiiremini. Ehkki draiverid lendavad kogenud mängija käes väga kaugele, kaotatakse draiverit visates tihti täpsuses. Midarid ehk keskmaa kettad on veidi paksema äärega kui draiverid ning ei lenda nii kaugele. Samas on keskmaa kettad täpsemad ning mängijal on kettalendu kergem kontrollida. Keskmaa kettaid kasutatakse põhiliselt korvile lähenemiseks. Putterid ehk lähimaa kettad on eelkõige mõeldud viimase viske sooritamiseks ja korvi viskamiseks, millega loetakse rada läbituks. „Algaja mängija ketas maksab 9.90, aga muidugi oleks hea omada kohe kolme eri tüüpi ketast. Algaja komplekti saab osta meie e-poest www.discsport.ee. Oluline on kohe alguses õige mängutehnika selgeks saada, sest hiljem ümber õppida on väga raske. Seetõttu on algstaadiumis vaja kogenud mängija juhendamist. Koolitust saab ka meilt tellida,“ rääkis Mengel.
Veidi ajaloost
On võimatu öelda, kes päris esimesena mängis discgolf’i. Selle ala algus on tihedalt seotud tavalise taldriku (frisbee) lennutamisega ja usutakse, et esimesed algelise taldrikugolfi mängijad tekkisid juba 1920. aastatel, kui lendava taldrikuna kasutati pirukavorme ja purgikaasi.
Modernse discgolf’i ajalugu ulatub 1960. aastate lõppu, kui George Sappenfield ja Ed Headrick (elas aastatel 1924–2002) võtsid USA-s kasutusele termini "disc golf" ning tutvustasid mängu laiemale üldsusele.
Discgolf’i parke leiab kõikjalt maailmast, suurima niisuguste parkide arvuga riik on disc-golf’i sünnimaa Ameerika, kus PDGA andmetel on 2012 aasta seisuga 3005 taldrikugolfi parki. Maailma esimeseks discgolf’i pargiks loetakse Hahamongna Watershed Parki, mille disainis ja paigaldas 1975. aastal Ed Headrick.
Otsi Eesti kaardiltKaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
Otsi turismiettevõtteidSulle huvipakkuva teenuse leidmiseks vali otsingufiltrist sobiv valdkond ja piirkond või kasuta märksõnaotsingut.
|