Idapiiriäärsetele aladele minnes peaks eelnevalt endale selgeks tehtud olema Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiri (ajutise kontrolljoone) asukoht. Tea, et kontrolljoont tähistavad piiripostid, piirirežiimi ala märgivad hoiatussildid "Seis! Eesti piir" ning meeles tuleb pidada, et hoiatussiltidest edasi minna ei tohi. Hea on teada, et suvel pannakse jõe- ja järvepiirile poid, talvel kollased kilelindid ja hoiatussildid.
Kui harrastad kalapüüki, siis pea meeles, et Narva jõgi, Narva veehoidla, Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärv on piiriveekogud. Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Narva jõel kuni 20 meetri, Narva veehoidlal, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni 50 meetri, Narva lahel ja Peipsi järvel kuni 200 meetri kaugusel riigipiirist.
Selleks, et sekeldustesse mitte sattuda, registreeri lähimas kordonis sõidukiga piiriveekogudele minek ning tagasitulek. Arvestada tuleb ka sellega, et kõik piiriveekogudel kasutatavad või kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad kandma registreerimisnumbrit. Piiri läheduses puhates või muul põhjusel viibides tuleb oma tegemistel arvestada sellega, et piirirahu häirib tegevus, mille mõju ulatub üle välispiiri või takistab selle valvamist. Meeles peab pidama, et politseiga tuleb kooskõlasta kõik piirirahu häirivad tegevused piiriveekogudel, merel ning välispiirist vähem kui 5 kilomeetri kaugusel.
Enne merele või piiriveekogule minemist tee endale selgeks veekogudel kehtivad eeskirjad. Oma ohutuse huvides kontrolli päästevarustuse olemasolu ning veesõiduki ja selle navigatsiooniseadmete korrasolekut ning vastavust kehtestatud nõuetele. Mootori jõul liikuva veesõiduki puhul kontrolli kütuse kogust, et olla kindel, et seda on sadamasse tagasijõudmiseks piisavalt. Kaasa võtta tuleb sidevahend ja vajalikud dokumendid ning lähedastele teada anda veekogule minekust ja orienteeruvast naasmise ajast. Hea on teada ilmaprognoosi, et ebameeldivusi ära hoida. Veekogule minnes ole kaine ning kanna päästevesti.
Veekogu ääres puhates jälgi ujuma minevaid kaaslasi, kindlasti hoia aga pilk peal lastel, et nendega õnnetust ei juhtuks. Ujuda soovitame ainult selleks ettenähtud kohtades ja valgel ajal. Kui olete seltskonnaga pidutsemas ja plaanite ilutulestikku, siis pidage palun meeles, et punase signaalraketi kasutamine muuks otstarbeks kui hädasignaaliks on territoriaal- ja sisemerega ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvega külgnevates valdades keelatud. Puhkekohast lahkudes palume veendu ka selles, et ei ole sinna midagi maha unustanud ega prügi maha jätnud – järgmised samas kohas puhkajad soovivad samuti puhast loodust nautida.
Kui kõik ei ole läinud plaanipäraselt ja satud merel ohtu või märkad ohtu, siis helista Tallinnas asuvasse mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskusesse +372 619 1224 või Kuressaare merevalvekeskusesse +372 454 9700 või hädaabinumbril 112. Edasta täpne informatsioon olukorrast: asukoht, mis on juhtunud, kas inimesed on ohus, millised päästevahendid on olemas ning ütle kontaktandmed, aga ka kirjelda ilmastikku. Sel moel antud info tagab kiire ja õiget laadi abi saabumise. Ära katkesta ühendust enne vastavat luba. Kui võimalik, siis osuta hädasolijale abi, kuid ära sea selle tegevusega enda ja teiste elu suuremasse ohtu. Õnnetuse puhul on oluline säilitada rahu!
Eelnev võib mõnelegi tunduda kui manitsuskõne, kuid meeldetuletused on kirja pandud vastavalt sellele, millega me igapäevaelus kokku puutume. Põhitõdede meeldetuletamiseks soovitame külastada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehe www.politsei.ee nõuannete rubriiki.
Politsei- ja Piirivalveamet soovib turvalist puhkust veekogude ääres ja vee peal!
)
)
