Kui kaua Sa Viljandis elasid ja miks just seal?
Olen elanud Viljandis kaks korda. Esimest korda 1994-95 ja teine kord 2007-2012. Mõlemad korrad viis mind sinna pärimusmuusika. Esimene kord tahtsin võimalikult ruttu eesti kultuuri ja muusikaga kokku saada ja teine kord läksin sinna eesti muusika ja kultuuri heaks töötama. Ma ei tea teist kohta Eestis, kus saaks sama vahetut kontakti eesti pärimuskultuuri loomeprotsessiga. Saab ka endaga väga head kontakti, nagu ikka väikestes linnades, ja see on minu arust hästi oluline kui on soov midagi päriselt ja põhjalikult avastada.
Oli Sul kahju sealt lahkuda?
Avastasin ühel hetkel, et ring oli ilusasti täis saanud. See on nukker tunne, aga tähendab, et uued väljakutsed on lähemale liuglemas. Lahkusin Viljandist tänuliku südamega.
Viljandit teatakse enamasti ikka folgi järgi. Miks võiks või peaks Viljandi folgile minema inimene, kellel rahvamuusikaga erilisi kokkupuuteid ei ole?
Minu jaoks tähendab pärimusmuusika liikumist kahes suunas – ajas ja ruumis. Mõlemad näitavad universaalseid kvaliteete. Ükskõik mis ajal ja kus kohas inimene on elanud või elab, on ikka miskit olemas, mis meid ühendab ja mis võib ka tänapäevast inimest kõnetada. Minu jaoks on iga folk olnud rännak inimlikkuse poole, mida pärimusmuusika erinevaid ilminguid saadab. Ei oska seda väga hästi sõnadesse panna, aga tavaliselt jõuab folgi viimasel päeval kohale tunne, et olen millelegi olulisele jälle pihta saanud uue nurga alt. Aga see on minu folk. Festivali meeskonna üks põhilisi väljakutseid igal aastal on võimaldada erineva taustaga inimestele seda avastamisrõõmu. Teame, et keegi leiab selle miski näiteks toidutänaval, teine kirikukontserdil, kolmas tantsupõrandal ja neljas lossimägede kontsertidel. Pärimusmuusika hõlmab nii palju erinevaid näthusi... Selle asemel, et lihtsustada ja üldistada, võetakse iga aasta kätte uus teema või vaatenurk, mis moodustab festivali kava luukere. Selle aasta teema on MÄNG! Üle pika aja ei ole ma ise festivali meeskonnas ja lähen huviga vaatama, kuidas seda teemat on arendatud!
Mida muud võiks Viljandi kohta teada?
Viljandis on kaks paralleelset linnaelu. Silma paistavad tavaliselt kultuuriinimeste initsiatiivid ja toimetamised Pärimusmuusika Aidas, Ugala teatris ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, aga kes jääb veidi kauemaks, hakkab tajuma kohalikku Viljandit. Viljandi inimesed on tavaliselt soojad, tasakaalus ja südamlikud ning ajavad oma asja. Nad ei pruugi uustulnukaid ja külalisi kohe avasüli vastu võtta, aga on ikkgi heatahtlikud. Nad hoiavad seda põhja, mille peal kõik muu silmapaistev võib kasvada.
Mulle endale väga meeldivad Viljandimaa mõisad ja loodus. Kahetsen, et ma ei käinud Viljandimaal rohkem ringi hulkumas . Aga tööd oli palju ja laps väike. Tulevikus tahan tagasi tulla, et avastada seda, mis on mu suhteliselt pikas “appi-seda-ma-ka-ei-jõudnud-vaatama-minna”-nimekirjas. Viljandis elades külastasin pigem Mulgimaal elavaid sõpru kui hooneid ja vaatamisväärtusi.
Viljandis vaba aja veetmise koha pealt mängib Viljandi järv hästi olulist rolli. Kui on vaja joosta, joostakse ümber järve, kui on külm talv, saab järve peal uisutada ja ümber järve suusatada. Linn on kokku sulanud loodusega. Külmade ilmadega panin Pärimusmuusika aida ees lõunavaheajal suusad alla ja sõitsin järve äärde tiiru tegema.
Kas Viljandi on Eesti kõige ilusam linn?
Viljandi kui tervik on hästi roheline ja madal linnake. Suuremad kortermajad on püstitatud väljaspoole kesklinna. On hästi ilusaid vaateid lossimägedes ja järve ääres. Pimedatel õhtutel on ka äge vaadata Viljandit teiselt poolt järve.
Külastajas võib Viljandi oma hõnguga tekitada rahulikku meeleolu. Kel rahulik meel, näeb ka enda ümber ilu. Nii et jah, Viljandi on üks väga ilus eesti linnake ja seda ilu on külastajal kerge tabada!
Margit Trubetsky
)
)
