Kõige mugavam viis rannikualasid avastama minna on autoga ning altpoolt leiategi paar reisimarsruuti, mis sobivad hästi sõidukiga reisisellidele. Ühe marsruudi läbimiseks on mõistlik planeerida 3-4 päeva, nii jõuab tutvuda olulisemate vaatamisväärsustega, nautida rannamõnusid ja veidike ka jalgsi matkata.
Kui ööbimiseks mõni hotell, kämping või külalistemaja valida, tuleks igaks juhuks kohad eelnevalt broneerida, sest suvel kipuvad majutusasutused rahvast täis olema. Spontaansemal reisijal, kes rohkem vabadust ihkab ning reisi liiga üksikasjalikult ette planeerida ei taha, soovitame ööbimiseks kaasa võtta telgi.
Põhjarannik:
Tallinnast Narva-Jõesuusse
2014. aasta on kuulutatud Soome lahe aastaks.
Teekond piki Soome lahe äärseid väiketeid viib läänest itta. Üle muinasaegsete põldude, läbi Lahemaa männikute, mööda kõrget pankrannikut, vahepeal hetkeks sisemaale põigates, seejärel meresoolastest tuulehoogudest piitsutatult - sõit Tallinnast Narva-Jõesuusse pakub unustamatuid vaateid ning elamusi mitmeks päevaks.
Läbi Maardu pääseb Ülgase koobasteni. 1920-ndatel aastatel tegutsenud fosforiidikaevanduse käigud ulatuvad sügavale paekaldasse. Mida kaugemale koobastesse tungida, seda märjemaks olud lähevad - kohati ulatub vesi suisa vööni. Taskulambivalgel avanevad seintel väga sürrealistlikud vooluvee tekitatud värvidemängud.
Maardust Jõelähtmeni ulatuva Rebala muinsuskaitseala territooriumil näeb tuhandeid aastaid haritud pangapealsetel põldudel arvukaid hauakomplekse. Kadakatevahelised kivihunnikud osutuvad lähemalt uudistades haudadeks ja kivikalmeteks.
Jõelähtme kiriku ning Jägala joa juurest möödudes on järgmiseks peatuspunktiks Salmistu sadam. Kohalikud paadimehed viivad siit huvilisi Pedassaarele. Kolga lahe üks suuremaid saari sobib nii matkamiseks kui rannamõnude nautimiseks.
Turje kelder olnud pärimuse järgi Vanapagana kõrts, kus too kohalikele viina müünud. Suurveega langeb Turje koopa suu eest alla väike juga - Vanapagana aegadel voolanud joas vee asemel viin.
Juminda poolsaare tipu lähedal leidis kunagi aset Eesti mereajaloo ohvriterohkeim laevakatastroof. Teise Maailmasõja käigus Tallinnast Leningradi suunas liikunud laevakaravan sattus seal miinitõketele. Uppus üle 50 laeva ning katastroofis hukkunute arv on eri allikate järgi 15000-25000 inimest. Poolsaare tipus seisab meremiinidest rajatud mälestusmärk.
Juminda Pikanõmme matkarajal näeb rabaavarusi ning saab tõusta liivaluidete harjale. Raja äärde jääb Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi.
Juminda ning Pärispea poolsaarte vahelises Hara lahes demagneediti (muudeti magnetmeremiinidele tabamatuks) nõukogude allveelaevasid. Hara sadamas asunud kunagise allveelaevade baasi varemetes saab praegugi ringi kolada ning kujutleda kümneid vaalaselgasid meenutavaid allveelaevasid vees liikumas.
Viinistu sadamast viivad paadid romantilisele Mohni saarele. Kel meresõidu soovi pole, saab nautida Viinistu kunstimuuseumis eesti tuntumate kunstnike teoseid. Omapärased muuseumiruumid rajati kalatööstuse veemahutite sisse.
Käsmu Kuradisaare külastamiseks ei pea tingimata paadiga sõitma. Madala veeseisu korral saab sinna ka jalgsi minna - järgides sinka-vonka kulgevat kivist maariba pääseb Kuradisaarele peaaegu kuiva jalaga. Enne teele asumist tasub igaks juhuks heita kivike “õnnekivide” hunnikusse.
Eheda ja algupärase sisustusega Altja kaluriküla kõrtsis pakutakse kehakinnituseks traditsioonilisi eesti toite.
Jalgsimatkade austajatele mõeldud RMK Matkateede põhjapoolsed alguspunktid asuvad Oandus. Esimesel paaril kilomeetril tasub tähelepanelikult jälgida teeäärseid puid - mõnegi peal võib näha karude küünejälgi.
Vainupea Kaarnakivi (aga ka Pruudikivi) all pidavat avanema sissepääs põrgusse. Välja tungida üritavad põrguväed murdnud oma tegevusega kivi pooleks, mistõttu põrguliste tõrjumiseks lähedusse Vainupea kirik rajati.
Nõukogude ajal kutsuti Kundat “halliks linnaks”, sest tsemenditööstuse tolm kattis aastaringselt maju ja taimestikku. 1870. aastal rajatud tsemendivabriku ajaloolised hooned ning ahjud seisavad praegugi Kunda jõe kanjoni serval.
Letipea neeme tipu lähedal vees kõrgub Eesti ja Põhja-Euroopa suurim rändrahn Ehalkivi. Oma nime saanud kivi sellest, et päike loojunud justnimelt selle kivi taha. Kalevipoeg omakorda üritanud linguga virutada Ehalkivi lähedalasuva Malla mõisa akendesse.
Kaunis Malla mõis on muutunud modernseks legendiks. Nimelt olevat Malla mõis seni suurim (ning väidetavalt ka kalleim) elektroonilise raha ehk bitcoinide eest ostetud objekt maailmas.
Viru-Nigula kirikuaia kaugema nurga juurde on maetud 17. sajandil nõidumise tõttu surma mõistetud ja põletatud Kongla Ann. Kirikaia taga asuv Anni mälestuskivi avati aastal 1990, nõiaprotsessi 350. aastapäeval.
Liivi ordu ning Vene vägede vahel toimunud lahingu võidu tähistamiseks püstitasid sakslased Viru-Nigula lähistele Maarja kabeli. Tegu on vanima kivist sakraalehitusega Virumaal.
Kalvi mõis kuulub kaunimate mõisaarhitektuuri näidete hulka Eestis. Purskkaevudega terrassilt avaneb päikesetõusu ja -loojangu ajal imeline vaade merele.
Purtse hiiemäele rajati 1991. aastal “Kurjuse ohvrite leinapark”. Pargis asub Eestimaa valukaart, kuhu on märgitud maakondade kaupa küüditatute arvud.
Suurelt maanteelt tasub taas rannaäärsetele teedele pöörata ristsõnade läbi kuulsaks saanud Aa mõisa kandis.
Saka mõisa vaatetorn on ümberehitatud kunagine nõukogude piirivalvetorn, mille tipust näeb kaugele piki rannikut. Tornialune omapärane metalltrepp võimaldab panga pealt mere kaldale laskuda.
Valaste juga on kõrgeim Eestis. Vaateplatvorm, mille pealt sai imetleda juga täies hiilguses, on kahjuks juba aastaid suletud olnud. Treppidel või pangaserval turnides (ettevaatust, libisemiseoht!) näeb siiski praegugi osakest sellest suurejoonelisest joast.
Valastelt Toilasse kulgeb tee suure osa ajast pankranniku serva mööda. Tegu on ajaloolise Tallinn-Narva maanteega, mida ka “kuningate teeks” või “sõjateeks” kutsutud. Kohati näeb tee ääres veel aastasadade vanuseid kivist poste, mis omaaegset trassi tähistavad. Suures osas on vana tee aga ammu koos pangaservaga alla varisenud.
Toila Oru park on üks taimestikurikkamaid Eestis. Konstantin Pätsi suveresidentsiks olnud Oru loss hävis Teises Maailmasõjas, jalutuskäik läbi lossipargi viib Hõbeallika, kalatiikide, Nõiametsa paviljoni ja teiste kaunite kohtade juurde.
Edasi Sillamäe suunas liikudes jõutakse lõpuks sakilise pankranniku servale. Arvatakse, et just Päite pangale maandus kotkas, kes tõi rahvuseepose “Kalevipoeg” järgi vana Kalevi Eestimaa pinnale:
“Kuni õnne kohendusel,
Jumalikul juhatusel
kotkas kõrge kalju peale
viskas mehe Viru randa.”
Sillamäe kesklinna treppe on tihti võrreldud kuulsate Odessa treppidega. Kuigi kümneid kordi väiksemad, on need kujunenud stalinistliku arhitektuuriga Sillamäe kesklinna pärliteks.
Omapärane on sealsamas lähedal asuv Sillamäe linnavalitsuse hoone - täiesti unikaalsena projekteeriti see nõukogude perioodil kirikut meenutava torniga.
1944. aasta rängad lahingud Sinimägedes kujunesid ida- ja põhjarinde ohvriterohkemateks. Kilomeetrite ulatuses pühiti maapinnalt kõik elav, hukkus erinevatel andmetel kuni sadu tuhandeid võitlejaid.
Sinimägede memoriaal on koht, kus mälestatakse kõiki lahingutes võidelnud eri rahvuste ja riikide esindajaid.
Kuurortlinna Narva-Jõesuud kutsuti omal ajal “Põhjamaade Rivieraks”. Eesti pikima liivarannaga kuurort kujunes Peterburi ja vene eliidi meelispuhkepaigaks, kuhu rajati arvukalt sanatooriume. Tänapäeva Narva-Jõesuu on taas arenemas tervisepuhkajate meelissihtpunktiks nii eestimaalaste kui piiritaguste turistide hulgas.
Läänerannik:
Paldiskist Pärnuni
Päikeseline ja romantiline läänerannik meelitab igal suvel puhkama kümneid tuhandeid eestimaalasi ja väliskülalisi.
Alternatiiviks rannaliival peesitamisele on mõnus ringsõit mööda rannaäärseid teid ning läbi huvitavate ja ajalooliste paikade läänerannikul.
Pakri panga pealt Paldiskis avaneb vaade mitmes suunas. Käibelt kadunud sajakroonise tagaküljele jäädvustatud pankranniku harjalt näeb ära ka osakese ees ootavast teekonnast piki läänerannikut lõunasse.
Harju-Madise kiriku surnuaed on mitmes mõttes erakordne. Seal kõrgub mälestusmärk eesti rahvakooli asutajale Bengt Gottfried Forseliusele. Samuti mälestusplaadid sõdade ohvritele.
Ent süngem on mälestus nõukogude ajast. Nimelt oli Harju-Madise kalmistu salajane matmispaik vangidele, kes lähedalasuvates vanglates kas hukkusid või surmanuhtluse said.
“Bandiitide kalmistuks” kutsutud surnuaia mahajäetud osas meenutab sadu sinna maetud vange vaid väike mälestuskivi kirjaga “Andke andeks ka nende patud”.
Kurkse sadamgi pole pääsenud süngest taagast. 1997. aasta septembrikuus uppus Kurkse väina ületamisel 14 rahuvalvajat õppuse “Vilets elu” käigus. Nende kurvast teekonnast valmis film “Surmaretk” ning hukkunute mälestuseks püstitati Kurkse sadamasse mälestussammas.
15. sajandil ehitatud Harju-Risti kiriku ümar torn seisis algsel kujul vaid mõnisada aastat, misjärel torni esiosa nagu taevase noaga lõigatult kokku varises. Sellest ajast saati on kirikutorn omapärase pooliku kujuga.
Kirikukell Harju-Risti tornis on teadaolevalt vanim Eestis; Vabadussõja sammas kirikuaias aga üks vähestest, mis säilinud sõjaeelsest ajast saati.
Nõva pikad liivarannad ja männimetsad pakuvad naudinguid nii veepuhkuse austajaile kui metsaandide korilastele. Arvukad laagriplatsid võimaldavad kauemaks rannikule peatuma jääda, et nautida Nõval nii loojangu kui koiduvalguse vapustavaid värvidemänge lainetel.
Põõsaspea neemest lendab igal aastal üle miljoneid rändlinde. See muudab paiga üheks Põhja-Euroopa parimaks linnuvaatluspiirkonnaks. Nii Põõsaspeale kui mitmele poole mujale läänerannikule on püstitatud linnuvaatlustorne ja -platvorme.
Dirhami sadamast pääsevad huvilised pikale paadisõidule Osmussaarele. Lääne-Eesti üks väheseid jäävabasid sadamaid pakub tormivarju ja peatumisvõimalust paljudele meresõitjatele ja purjetajatele, kes piki Eesti rannikut seilavad.
Kaunid liivarannad ei asu ainult Nõval, vaid ka Roosta piirkonnas. Korralikud parklad ning laiad laudteed lubavad rannale suisa ratastooliga sõita.
Noarootsi võõrkeelsed kohanimed on pärand rannarootslastelt, kes 13. sajandil sinnakanti elama asusid.
Teise Maailmasõja eel pages enamik neist tagasi ajaloolisele kodumaale Rootsi, ent viimastel aastakümnetel kuuleb Noarootsi kandis üha sagedamini rootsi keelt ning näeb ülemere naabri arhitektuurist mõjutatud rannamajasid.
Haapsalu vanalinn meelitab pikemalt aega veetma. Jalutuskäigud rannapromenaadil ning sadamates; linnusevaremed ja seal aset leidvad kultuuriüritused; kitsad ning käänulised linnatänavad koos arvukate mõnusate kohvikutega - tegu on ideaalse puhkusepaigaga rahuliku miljöö austajaile.
Vähem rahulik oli 1993. aastal olukord Haapsalu lähedal Pullapääl, kui aset leidnud nn “jäägrikriis” kutsus äärepealt esile relvastatud konflikti eesti oma väeosade vahel.
Eesti võimude vastu mässama hakanud Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii asupaiga, kunagise nõukogude sõjaväeosa lähistel, seisab tänapäevalgi poliitilisi pingeid põhjustav mälestusmärk tsaar Aleksander III-le.
Ridala kirikuaias seisavad massiivsed kiviristid, mis pärinevad 13. sajandist. Ristid sümboliseerivad muuhulgas ka päikeserattaid ning kannavad elupuu motiive ning neid leidub mitmel pool kirikuaias.
Matsalu rahvuspargi rannaniitudel ja soistes kõrkjatihnikutes peatuvad ning elutsevad sajad tuhanded linnud, kellele Matsalu turvaliseks elupaigaks on muudetud. Distantsilt on võimalik suleliste elu jälgida linnuvaatlustornidest, mida nii Matsalu lahe põhja- kui lõunakaldal on mitmeid.
Lihula linnusevaremed paistavad kaugelt silma. Kõrgel mäenõlval seisvate müüride lähedale ehitatud mõisahoonegi ei jää suursugususelt kunagisele kindlusele alla. Mõisahoones paikneb kohalikku elu ja ajalugu tutvustav Lihula muuseum.
Üks viimatisi avastatud linnusekohtasid Eestis paikneb Salevere Salumäel. Pankrannik keset maismaad, nii iseloomustatakse Saleveret tihtipeale. Pangaalune Silmaallikas on aastatuhandeid olnud ohverdamispaigaks ning selle veel usutakse olevat silmi raviv toime.
Vähe tuntud linnuse leiab ka Virtsu sadama lähistelt. Saaremaa praamile või praamilt tagasi kiirustajad enamasti ei märkagi maanteest veidi eemal linnusemüüre.
Virtsu linnuse eesmärk oli kaitsta laevaliiklust mandri ning Muhumaa vahel. Linnuse valitsejad kippunud tihtipeale aga ise piraatlusega tegelema, mistõttu 16. sajandil aset leidnud konflikti käigus Virtsu linnus purustati ning selle taastamine ära keelati.
Kõmsi kalmed kuuluvad piirkonnas enim läbi uuritud muinaskalmete hulka. Tänapäevalgi võib kadakate vahel näha tarandkalmete asupaikasid.
Läänemaa-Pärnumaa piiril saab alguse turismimarsruut Romantiline Rannatee. Piki Pärnu maakonna rannikuäärseid teid kulgeb see trass kuni Läti piirini, koondades arvukaid vaatamisväärsusi, idüllilisi looduspaikasid ning turismiteenuste pakkujaid seinast seina.
Matsiranna sai rahvusvaheliselt kuulsaks mitmetel filmifestivalidel auhinnatud linateose “Polli päevikud” läbi.
Spetsiaalselt ajaloolise fi lmi tarbeks ehitati Matsiranna kaldavette suurejoonelise mõisahoone makett. Film ise kuulub Eestifilmiajaloo kalleimate linateoste hulka, mis valmis koostöös Saksa ja Austria filmitegijatega.
Kapteni tammedeks kutsutakse kolme hiigelmõõtu tammepuud Kastnas. Nimetus pärinevat aegadest, mil meremärkidena kasutatud Kastna tammede abil meremehed õiget kurssi määrasid.
Tõstamaa kiriku kohta räägiti aastasadu legende, et kui seitse venda korraga kirikusse lähevad, siis vajub kirikutorn kokku. 1972. aasta jaanipäeval torn variseski, ent puuduvad andmed selle kohta, kas samal päeval ka seitse venda kirikus viibisid.
21. sajandi alguses torn ja varisenud esisein taastati ning loodetavasti edaspidi seitse venda enam üheskoos Tõstamaa kirikusse ei astu.
Munalaiu sadama kail seistes võib mõtteis ette kujutada 2005. aasta jaanuaritormi, mil mitmemeetrised lained kõrgelt üle kai lõid ning terve ranniku ja lähedased saared üle ujutasid. Uputuseaegse
veetaseme lõpliku alanemiseni kulus mitu päeva, tegu oli viimaste aastakümnete ühe katastroofi lisema tormiga.
Kui Lindi raba vaatetornist avaneb vaade rabamaastikele ning torni jalamil saab suvel metsaande noppida, siis Valgeranna vaatetornist näeb kaugele mereavarustele.
Valgeranna seikluspargis võib aga pärdiku kombel puuvõrast puuvõrasse turnida, golfi rajal valgeid kuule aukudesse kõksida või hoopistükkis rannaliival mõnusalt päikese käes peesitada.
Enne suvepealinna Pärnusse jõudmist tasub jalutada veel maalilises Audru mõisapargis ja rippsildadel.
Marko Kaldur
Rändur, harrastusmatkaja ning reisikirjanik juba 15 aastat
)
)
