Puhkus Eestis - uudised

Iga matka eel tekivad tavaliselt küsimused - kuhu, kellega, kuidas minna?
Vahel võivad need küsimused hirmutada sedavõrd, et inimesed jätavadki mõtteis mõlkuva matka või reisi ära.
Alljärgnevalt üritame kummutada mõningaid valearusaamasid matkamisest ning anda näpunäiteid, kuidas kerge vaevaga oma puhkust sisustada.

Erinevalt paljude matkakorraldajate ning matkatarvete müüjate poolt inimestesse sisendatavast arusaamast ei ole matkama minnes kõige olulisem tipptasemel varustus.
Korralik varustus võib anda veidi kindlama tunde, ent matka eel ei ole kindlasti vaja kulutada sadu või rohkemgi eurosid ainuüksi selleks, et julgeda matkata.

Kõige olulisem eeldus on loomulikult  kindel tahe!
Kui ei ole õiget tahtmist aktiivseks ja füüsilist pingutust nõudvaks tegevuseks ja teele asutakse näiteks kellegi teise pealekäimisel, ei tule matkast tõenäoliselt head nahka. Rõõm matkale minekust tagab selle, et võimalikud eesootavad ebameeldivused - sääsed, vihmasabin, ebamugav küljealune või muu taoline tunduvad tühistena.

Teine oluline koostisosa hea matka puhul on seltskond.
Ükskõik millise matka või reisi meeldiva toimimise võtmeküsimuseks on sobivate kaaslaste valik. Seltskonnas leiduv teisi piitsutav ekstreemsportlane võib rahulikuma tempo harrastajatel tuju nulli keerata ning kauni loodusvaate või hästi lõhnava taime juures hardunult pikki pause pidav lillelaps jällegi kõikide teiste kannatuse proovile panna.
Mida rohkem on meeskonnas sarnaste huvide ja soovidega inimesi, seda lihtsam on planeerida kõigile sobiv marsruut, kavandada matka raskusastet ja puhkepause, jne.
Ühised huvid ning ühtlane võimekus tagab, et keegi ei jää maha, keegi ei tõtta ette, kõik näevad seda, mida soovivad ning omavaheline suhtlus valmistab rõõmu, mitte peavalu.
Eestis on sadu seltskondasid, kes sedasi aastate jooksul on matkade ning reiside läbi omavahel kokku kasvanud.

Alles siis, kui kõigele eelnevale on tähelepanu pööratud, tasub hakata mõtlema matkavarustuse peale.
Nagu enne öeldud, ei tasu matka eel üleliia tõsiselt võtta elukutseliste matkajate või matkapoe töötajate arvamusi. Algajal või harva matkamas käijal pole kindlasti tarvis hankida hinnalist professionaali varustust.
Võib vabalt juhtuda, et teele asumiseks vajaliku kraami leiab täies ulatuses koduseinte vahelt või saab sõprade-tuttavate käest kokku laenata.
Kes olemasoleva varustuse sobivuses kahtleb, võiks meelde tuletada, et maailma esimesed suuremad mägedevallutused toimusid just villaste kampsunite-sokkidega ning veel mõnikümmend aastat tagasi  käidi arktilise kliimaga paikades ekspeditsioonidel varustusega, mis ei küündi lähedalegi praegu spordipoodides müüdavale treeningriietusele.

Alljärgnevalt väike kontrollnimekiri asjadest, mis pikemal matkal kaasas olla võiks.

Mugavad jalanõud. Vahet pole, kas botased, saapad, kummikud, sandaalid... Esmatähtis on, et jalanõud oleksid mugavad ning jalg nendega harjunud. Aja jooksul "sisse käidud" tossud on igal juhul paremad kui tuttuued matkasaapad. Arvestada tuleb ka niiskete oludega – kaasas olgu vahetusjalanõud, kasutada võib ka igihaljast "kilekott soki peale" meetodit. Sooja ilmaga on hea valik võrksandaalid - vesi tungib neisse küll kergesti sisse, ent sama kiirelt ka välja.

Mitmekihilised riided. Arvestada tuleb, et ööpäeva jooksul kõiguvad temperatuurid üsna palju. Seetõttu on soovitav riietuda kihiliselt (pesu-särk-fliiskampsun-jope) ning vastavalt ilmastikule riideid lisada või ära võtta. Vihma- ja tuulekindluse saavutamiseks piisab ka tavalistest keepidest, ootamatu vettekukkumise (näiteks kanuumatkal või jõeületusel) puhuks tasub aga varukomplekt riideid kaasa võtta.

Kott. Automatka puhul pole vahet, kas asjad on spordikotis, kilekotis või lihtsalt autosse visatud. Jalgsimatka puhul tuleks seljakoti sobivust eelnevalt testida ning rihmadega reguleerida. Seljastassitavat kraami ei pea raskuse poolest ilmtingimata minimaalseks muutma - tuleb lihtsalt arvestada, et mida raskem koorem, seda kauem kulub teekonna läbimiseks aega ning puhkepause tuleb tihedamini teha.

Telk. Võib tunduda, et telk on liigne koorem ja lihtsam on seda mitte kaasas tassida. Tõepoolest - soojad ja kuivad suveööd saab rahulikult  tähistaeva all mööda saata. Niiskemate ilmade puhuks on telk siiski soovitatav (loe altpoolt ka ööbimispaikade valikust). Kehvema veepidavusega telgi puhul piisab ka sellest, kui visata kile või present üle telgi.

Lamamismatt, magamiskott. Enamikule on pehme ja soe ööbimispesa oluline. Mõnusa küljealuse võib saavutada ka tavalise võimlemismati-madratsiga või tekkide-linadega. Kui varustuse mõõdud ja mass rolli ei mängi, pakuvad tekid ning linad tsiviliseeritud ööbimisvõimalust. Õhema magamiskoti sisse võib lisaks mässida fliisteki või pugeda sinna kerge riietusega (t-särk, õhukesed püksid, soojad sokid).

Sööginõud. Õhtul lõkke peal teevee kuumutamiseks või hommikul pudru jaoks vee soojendamiseks sobivad suuremat mõõtu metallkruusid või kodused potid. Kaasa ei tasuks võtta oma kõige uhkemaid kööginõusid, sest tules tahmudes saavad need omale püsivad matkajäljed.

Tuletegemisvahendid. Et üldse vett soojendada või õdusat lõkkeõhtut korraldada, on vaja vahendeid tulematerjali saamiseks ning süütamiseks. Riigimetsa Majandamise Keskus on paljude laagrikohtade juurde paigutanud statsionaarsed pakk-kirved. Nendega puude lõhkumine lõhub aga mõnevõrra käsi ning tihti pole lõkkepuidki laagriplatsile jäänud. Sestap on väike kirves-saag metsakuiva kogumiseks ning tikud-süütevedelik lõkke süütamiseks alati abiks.

Valgus. Öisel laagriplatsil ringi uitamiseks ei piisa tihti lõkkevalgusest. Ka mobiiltelefoni ekraani kumast vjääb väheks, kui metsa all sobivat kükitamiskohta otsida. Sestap on taskulamp koos patareidevaruga ülimalt oluline öösse venivate matkade puhul. Mõned pakkudele paigutatud teeküünlad muudavad aga laagriplatsigi romantilisemaks ning õdusamaks.  

Hügieen ja esmaabi. Siin sõltub kõik osalejate varasematest harjumustest. Tihtipeale ei vaevuta paaripäevaste matkade puhul hambaidki pesema, kuid palava päeva järel kehalt higi maha pesemiseks võiks seep ja väike rätik siiski kaasas olla.
Kui pole soovi puulehtede või sambla abi kasutada, peaks tualettpaberit kotti pakkima - see sobib lisaks ka nõude puhastamiseks ja lõkkehakatuseks.
Öeldakse, et kõige olulisem esmaabivahend matkal on mobiiltelefon. Nii see tegelikult ka on, sest Eestis matkates leidub hädaabilevi peaaegu kõikjal. Väiksemate kriimude ja marrastuste tarbeks piisab aga mõnest plaastrist, sidemest, desinfitseerimisvahendist ja valuvaigistitest.

Mobiiltelefon. Selleks, et mobiilist ka reaalselt abi oleks, peab selle aku laetud olema. Sestap ei tasu moodsate  nutitelefonide omanikel sidevahendit liialt näppida ning akut tühjaks kulutada. Kes nutitelefoni orienteerumiseks kasutab, võiks igaks juhuks seljakotti pista täislaetud akuga vanakooli mobiiltelefoni, mida vajadusel rääkimiseks kasutada.

Teedeatlased. Navigatsiooniseadme või nutitelefoni abil navigeerimine on kindlasti mugav, ent pikematel jalgsimatkadel tühjenevad akud peagi. Sestap on hea paberkandjal atlast või kaarte omada - sobivad nii Regio ja EOMapi teedeatlased (suurem formaat) kui orienteerumiskaardid. Lisaks on atlastes ära märgitud olulisemad vaatamisväärsused, mille juurest läbi põigata tasub.

Sääse- ja puugitõrje. Elu on õpetanud, et poes müüdavad tõrjevahendid ei pruugi alati tüütute putukate eest täit kaitset pakkuda. Sobiv riietus – pikad mitteliibuvad püksisääred ning varrukad – aitab vereimejad kehast eemal hoida.

Jäätmekäitlus. Vaatenurkasid matkal tekkiva prügi likvideerimiseks on erinevaid - alates marurohelistest kuni sügavalt ükskõikseteni. Kuldne kesktee on alati matkale kaasa võtta mõned prügikotid, millega tekkinud praht esimese sobiva prügikastini toimetada.

Eelnevat varustuse nimistut saab igaüks vastavalt oma vajadustele kohandada.
Kes näiteks õhtusöögi pakendatult kaasa võtab, ei pea muretsema toidunõude pärast. Matkaonnides või turismitaludes ööbijail pole telgi järgi suuremat vajadust. Autosse mahub alati rohkem kraami kui seljakotti. Mitmekesi rännates saab asjad seltskonna vahel ära jagada, jne.
Nimekiri annab ülevaate varustusest, mille olemasolu eristab matka ellujäämiskursusest.

Kuhu minna?
Kohti, kus matkata või rännata, on palju ja kindlasti leiab igaüks oma soovidele ja võimetele sobiva.
Lühemad rännakud koos laagrisolemisega saab ette võtta arvukatel Eestimaa matkaradadel (kokku üle mitmesaja eri pikkusega matkaraja). Samas võib ka lihtsalt niisama mingis suunas liikuma hakata - näiteks piki rannikut.
RMK Matkateed annavad võimaluse pikemateks ettevõtmisteks: Lahemaalt läbi Aegviidu Edela-Eestisse ja Kagu-Eestisse suunduvad trassid on hästi tähistatud ning matkaspetsialistide poolt koostatud. Neid matkateid saab läbida nii täies mahus (mitmenädalane jalgsirännak) kui etappide kaupa.

Ööbimiskohtade valik on Eestis lai. Ka turismitalud ning muud majutusettevõtted kõrvale jättes leidub meil sadu laagripaikasid ning lõkkeplatse, kuhu end ööseks sättida.
RMK matkalehelt Loodusega Koos (www.loodusegakoos.ee) leiab neist üsna suure ja kogu Eestit katva valiku valiku.
Lisaks on kõikjal üle Eestimaa olemas matkaonnid ja metsamajakesed, kuhu igaüks võib vabalt sisse astuda ning ööbima jääda. Nende, igaüheõigusega askeetlike onnide peamine reegel on: kui keegi võõras matkaonnis ööbida soovib, siis tuleb talle ruumi teha! Ühtlasi on taoline ööbimine ka väga heaks viisiks uute matkatutvuste sobitamiseks ja kogemuste jagamiseks.  

Tegevused matkal.
Iga matka, olgu siis jalgsi, rattal või autoga, on võimalik mitmekesistada erinevate tegevustega.
Turismitalude ja teenuspakkujate poolt loodud võimalustest on selles raamatus hea ülevaade: ratsutamine, vibulaskmine, kanuusõit, paintball, saunaskäik ning palju muud.
Fantaasialgi tasub lennata lasta, sest iga matka saab muuta põnevamaks ja lõbusamaks. Matka eel tasub kogu seltskonnaga ajurünnakuks maha istuda ning mõtted rändama lasta – tõenäoliselt avastate hulga viise, kuidas matk endale meeldejäävamaks kujundada.
Kui matkale tulevad kaasa lapsed, tuleks kogu teekond nende vajadusi ja huvisid arvestades planeerida. Väsinud ja igavuses vaevlevate lastega matkamine ei tee rõõmu kellelegi.

Matkaks valmis.
Algaja matkaja peaks liikuma tasapisi kergemalt rajalt raskemale, lühemalt pikemale.
Võib kindlalt öelda, et mitte ükski tänastest kogenud matkajatest ei alustanud oma rännakut matkapoes shoppamisega. Nagu varustus, nii on ka matkamine järk-järgult arenev tegevus: keegi ei stardi tippvarustusega professionaalina. Kel piisav tahe ja soov, see areneb aja jooksul profiks ja varustus koos sellega.

Matkamine ei ole sund ega kohustus, vaid nauding.
Rõõmu võivad pakkuda nii matka ettevalmistamine, teelolek kui ka hilisemad muljed ja meenutused. Kogu protsessi mõnuga läbides võib matkamisest saada südamelähedane hobi või lausa kustumatu kirg.



Marko Kaldur
Rändur, harrastusmatkaja ning reisikirjanik juba 15 aastat