Puhkus Eestis - uudised

Eesti majutussektori jaoks võib pidada 2013. aastat järjekordselt heaks aastaks. Majutusasutustes ööbinud välisturistide arv (1,94 miljonit) ja siin veedetud ööde arv (3,9 miljonit) jõudsid uue rekordini. Kokku oli see neljas järjestikune aasta, mil Eestis majutatud turistide arv kasvas.
 

Statistikaameti andmetel kasvas majutatud välisturistide arv ligi 4%, ööbimiste arv paari protsendi võrra. Veelgi hoogsamalt suurenes Eesti elanike majutusteenuste  kasutamine – ööbinud siseturiste oli 8% rohkem (1 miljon) kui aasta varem, ööbimiste arv kasvas veidi aeglasemas tempos (1,8 miljonini). Ka siseturismi näitajad olid läbi aegade parimad. Eesti elanike arvele langes umbes pool majutatute arvu kasvust. Suurem nõudlus võimaldas teenusepakkujatel hindu tõsta, kuid hinnatõus oli tagasihoidlikum kui aasta varem.
 

Välisturistide arvu kasvus mängisid suuremat rolli meie peamised turismipartnerid Soome (+65 000 ehk kasv 8%) ja Venemaa (+38 000 ehk 14%), kaugematest riikidest võib välja tuua Jaapani ja Hiina turistide arvu kasvu: turistide arv mõlemast riigist suurenes ligi 2000 võrra ehk üle 20%. Teisalt vähenes külastajate hulk mitmest olulisemast riigist, nagu Saksamaa, Suurbritannia ja Norra. Oma osa oli siin kahanenud lennuühendustel.
 

Turistid leiavad tee järjest rohkem ka teistesse piirkondadesse peale Tallinna. Suurem kasv iseloomustas Lääne-Virumaad (+20 000 ehk 22%), Saaremaad (+15 000, 11%) ning Ida-Virumaad (+13 000, 8%), kuid arvuliselt said kõige rohkem  kliente juurde jätkuvalt Tallinna majutuskohad (+45 000, kasv 3%).
 

Majutusstatistika katab vaid osa välisturistidest, sest paljud ööbivad sugulaste ja tuttavate juures või on neil kinnisvara Eestis. Eesti Panga mobiilpositsioneerimise uuringu kohaselt tegid välisturistid 2012. aastal Eestisse 900 000 mitmepäevareisi rohkem kui kajastas majutusstatistika. Eelmisel aastal olid numbrid eeldatavalt veelgi suuremad. Lisaks tehti Eestisse 2,5 miljonit ühepäevareisi, millest üle poole langes naaberriikide arvele, kuid on reisijaid ka kaugematest piirkondadest, kes saabuvad näiteks kruiisilaevadega.
 

Turismimajandus moodustab Eesti majandusest umbes 4-5%, koos kaudsete mõjudega ligi 7%. Lisaks majutuskohtadele annab turism tööd  toitlustuses, transpordis, kaubanduses ja mujal, otseselt sõltuvad turismist reisibürood ja -korraldajad.

Turismiteenuste (reisijate vedu, Eestis tarbitavad kaubad ja teenused) müük väliskülastajatele tõi Eesti Panga andmetel 2012. aastal 1,2 mld eurot eksporditulu, eelmisel aastal võis sellele lisanduda veel ligi 100 miljonit eurot. Eesti elanike välismaareisidega viiakse küll raha ka teistesse riikidesse, kuid kokkuvõttes annavad turismiteenused umbes pool miljardit eurot lisatulu aastas.
 

Uus aasta on majutussektorile käivitunud loodetavasti hästi. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal ootasid hotellid aasta esimestel kuudel varasemast suuremat nõudlust.