Puhkus Eestis - uudised

Miks on vajalik kinnitada turvavöö?

Proovige joosta täiest jõust ja hooga vastu seina. Te  ei tee seda?
Kuid kui te jooksete kõigest väest ning äkki kerkib 60 cm kaugusel teist sein?

Piltlikult just nii juhtub õnnetus liikluses. Te saate haiget! Kuid te ei jookse kiiremini kui 24 km/h. Kujutage ette end jooksmas 50 km/h. Sein, mille vastu põrkate on neli korda kõvem. Võrdne kukkunisega 5. korruselt.

Autos olles kestab kokkupõrge ja peatumine vaid sekundikümnendiku. Turvavööga kinnitamata liigub teie keha eelneva sõidukiirusega edasi, kuni põrkab vastu rooli, esipaneeli, eesistujat.

Turvavöö hoiab sind kokkupõrke toimumisel paigal.

Õigesti asetsev turvavöö:
Turvavöö koosneb kahest harust. Üks kulgeb üle õla diagonaalis vaagnani ning teine üle vaagna ja reite ülemise osa risti keha teljega. Need kehapiirkonnad on kõige tugevamad löökidele vastustama.

Oluline on teada:

• Turvavöö peab olema võimalikult keha ligidal, ei tohi olla keerdunud ega kortsus.
• Ühe turvavöö all võib istuda vaid üks inimene, süles istujat ei tohi sama vööga kinnitada, see on eluohtlik.
• Auto turvapadjad ei asenda turvaööd, nad töötavad turvavööga koos. Esiturvapadjad leevendavad keha lööki ettepoole liikumisel, kuid nad ei kaitse külgsuunaliste löökide ega autost väljalendamise eest. Külgturvapadjad või –kardinad kaitsevad pead ja õlgu, kui need asetsevad padja tööpiirkonnas. Viimase aga tagab kinnitatud turvavöö.
• Õigesti asetatud turvavöö leevendab kokkupõrkelööki ning suunab koormuse laiali rindkerele ja vaagnale, mis on löögi suhtes enim vastupidavad inimkeha piirkonnad.
• Lõdvalt või kaenla alt asetatud turvavöö ei hoia teid paigal ning libisete selle alt välja, te võite isegi autost välja lennata. Üle kõhu kulgev turvavöö surub kokku teie kõhuorganid ning põhjustada täiendavaid eluohtlikke vigastusi.
• Turvavööd peavad kindlasti kasutama ka rasedad ning jälgima võimalikult püstist isteasendit. Sel juhul kaitseb turvaöö kõige paremini nii ema kui ka tema üsas olevat last. Turvavöö horisontaalrihma õiget asendit aitab fikseerida turvavöö suunaja rasedale, mida on soovitav lapseooteajal autoga sõites kasutada.

Turvavöö kasutamise nõuded 1. juulist 2011. a. jõustunud liiklusseaduses:

Üldine reegel näeb ette, et sõidukis, millel on turvavööd, peavad sõiduki juht ja sõitjad olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud (LS § 30 lg 1; LS § 33 lg 3). Nõue turvavöö kasutamise kohustuse osas laieneb ka taksojuhile ja takso tagaistmel sõitjatele ning sõiduõpetajale.
Turvavöö saab olla lahti vaid veekogule rajatud jääteel sõites ning erandina, kui  tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või kui isikul on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta (LS § 30 lg 2), (LS § 33 lg 6).
Enne sõidu alustamist peab sõidukijuht veenduma, et kõik sõitjad, sealhulgas ka lapsed oleksid turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud (LS § 33 lg 2 p 6), samuti peab juht tagama, et peatoed oleks nii temal kui sõitjatel reguleeritud selliselt, et need toetaks pead kuklast (LS § 33 lg 2 p 7).

Lapse sõidutamisele autos kehtestab liiklusseadus järgmised nõuded:

* Autos, millel on turvavööd, tuleb lapse sõidutamisel kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvavarustust, kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud (LS § 36 lg 6).
Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga (LS § 36 lg 6). See nõue kehtib kõigis sõidukites. Rakendusvalmis turvapadjaga istekohale seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustuses istuva lapse vigastused turvapadja avamisel võivad osutuda surmavateks.
 

* Kui laste sõidutamisel sõiduauto tagaistmel kahe lapse turvavarustuse tõttu keskmise turvaseadme paigaldamine ei ole võimalik, tuleb vähemalt kolmeaastase lapse kinnitamiseks keskmisel istekohal kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö sülerihma (LS § 36 lg 8). See nõue annab lapse sõidutamisel võimaluse erandina kasutada vaid auto kolmepunktiturvavöö horisontaalset osa, kui laps oma kasvult on diagonaalrihma nõuetekohase kinnitamise jaoks veel liiga väike. Turvavöö diagonaalrihm võib sel juhul kulgeda lapse selja tagant. Tuleb siiski rõhutada, et selline erandina lubatud lahendus ei paku lapsele vastava turvaseadme abil saavutatud kaitset.

* Ühegi auto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. Last ei tohi süles sõidutada ka sõiduauto tagaistmel. Muu auto (välja arvatud sõiduauto) tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud (LS § 36 lg 7). Erandina tohib bussi ja trolli istmel, välja arvatud selle esiistmel, täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla seitsmeaastane laps (LSMS § 1 p 6). Bussis ja trollis (va selle esiistmel) tohib alla 7-aastast last süles sõidutada ka turvavööd kinnitamata, kui sõiduki istekoht pole turvavööga varustatud. Eraldi reeglistik puudutab lapse sõidutamise tingimusi takso tagaistmel.
 
* Takso tagaistmel alla kolmeaastase lapse sõidutamisel ei ole lapse turvavarustuse kasutamine kohustuslik. Alla kolmeaastast last tohib takso tagaistmel sõidutada täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema süles on üks laps (LS § 36 lg 9).
 
* Vanemate kui kolmeaastaste laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb vähemalt üks laps kinnitada turvavööpadja (auto 3-punkti turvavöö nõuetekohast kasutamist võimaldav istmekõrgendus väiksema lapse sõidutamisel) ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle sülerihmaga või muu nõuetekohase turvavarustusega. Ülejäänud laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö sülerihma (LS § 36 lg 9).

Turvavöö kasutamise uuringud ja statistika:

Kuigi turvavöö kinnitamise harjumus on meil näiteks Põhjamaadest naabritega võrreldes tagasihoidlikum ning iga-aastaselt võib kuulda liiklusõnnetustest, kus teelt kraavi sõitnud autost välja lennanud juht või sõitja jääb ümberpaiskunud auto alla ja sureb, võib aastate jooksul siiski täheldada olulist turvavööde kasutamise kasvu. Hea on tõdeda, et järjest enam on nõuetekohaselt kinni ka autos sõidutatavad lapsed.

2011. aasta turvavöökampaania järgselt läbi viidud liiklejate küsitlusuuring põhieesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna suhtumine turvavöö kinnitamisesse ning elanike tegelik käitumine autoga sõites. Uuring tuvastas, et:
 
* Autojuhtide seas kinnitab turvavöö reeglina 95% sõidukijuhtidest. Võrreldes varasema aastaga on turvavöö kinnitajaid rohkem alla 25aastaste, 35-49aastaste, väiksemate linnade ja maa-asulate autojuhtide seas.
* Võrreldes varasema aastaga pole kõrvalistmel sõitjate turvavöö kinnitamise harjumustes suuri muutusi toimunud, Turvavöö kinnitab reeglina 96% kõrvalistmel sõitjatest. Endiselt kinnitavad turvavöö pea alati naised ja üle 50aastased sõitjad. Kuigi alla 25aastaste kõrvalistmel sõitjate turvavöö kinnitamine on pisut tõusnud, on see vanusegrupp endisel kõige passiivsem turvavöö kasutajatest.
*Täiskasvanute mure laste turvalisuse pärast on loomulik nähtus, seetõttu ei ole üllatav, et laste kinnitamine turvavööga on pea ideaalilähedane, ulatudes keskmiselt 98%-ni. Sajaprotsendiliselt teevad seda 35-49aastased. Võrreldes varasema aastaga on laste turvavarustuse või turvavööga kinnitamine suurenenud just nooremate, alla 25aastaste seas. Tubli tõus on toimunud ka maa-asulates.Endiselt ei ole turvavöö kinnitamine tagaistmel veel kõikide seas rutiinseks tegevuseks muutunud, kuigi võrreldes varasema aastaga kinnitab turvavöö tagaistmel keskmiselt üks inimene rohkem ehk pea kaheksa inimest kümnest. Küsitlusuuringu järgi kinnitab turvavöö tagaistmel reeglina 78% sõitjatest. Kõige aktiivsemad turvavöö kinnitajad tagaistmel on taaskord naised ja üle 50aastased sõitjad. Asulatüüpidest on kõige aktiivsemad tagaistmel turvavöö kinnitajad maa-asulate, aga ka väiksemate linnade elanikud. Keskmisest vähem kinnitavad turvavööd tagaistmel mehed, mitte-eestlased ja alla 34aastased sõitjad. Tasub märkida, et 96% vastanutest teadis, et ka tagaistmel on turvavöö kinnitamine kohustuslik.
* Turvavöö mittekinnitamise põhjustena tagaistmel nimetati kõige enam harjumuse puudumist ja unustamist (38%), ebamugavust (27%) ning lühikese vahemaa läbimist (24%)

Allikas: www.mnt.ee