Värska Talumuuseumis on võimalik tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga.

Kodu rajamine algas ennemuiste juba sobiva maatüki väljavalimisest. Hea kui mets oli lähedal, kust metsaande leida, hea kui vesi lähedal, kust kala ja vähki püüda, hea oli muust maapinnast veidi kõrgem tasane plats, kuhu elamine ja põllulapp sisse seada. Järgmiseks tuli ehitada 2 kõige olulisemat – saun ja kaev. Nii algas ka Värska Talumuuseumi lugu – päris traditsioonilist vana talukompleksi, kuhu end sisse seada ei leitudki, aga silma jäi tasanane maa Värska aleviku äärel – mets oli lähedal ja ega vesigi kaugele jäänud. Vastavalt vanale ehitusloogikale kerkis esimese hoonena just suitsusaun. Ning kuna tegu oli noore ja tärkava mäluasutusega, siis alustati sama hoogsalt muuseumikogude loomisega. Koguti pea kõike, mis Setomaa, siinsete inimeste ja kultuuriga seotud – puulusikatest hooneteni välja. Nii ongi Värska Talumuuseumi traditsioonilises talumajapidamises tunda puudutust ja lugusid Setomaa erinevatest küladest ja eri nulkadest. Lood erinevatest inimestest, kel ometi üks ühine nimetaja – SETO.

Ekspositsioonis on poolkinnine hoov, elumaja, riide-, vilja-, söögiait, laut heinaküüniga, meeste töötuba, varjualused, suitsusaun, potivabrik, sepikoda, rehi ja tsäimaja.

Enamus hooneid on originaalid, pärit Põhja-Setomaalt. Lisaks korraldatakse vahetuvaid temaatilisi näitusi. Võimalik on osaleda mitmesugustel üritustel nt. talsipühad, seto pitsipäevad, folklooriõhtud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised.