Maidla küla on esmakordselt kirjalikult mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. Küla nimeks hindamisraamatus oli „Maydalae” ning see oli 10 adramaad suur ja kuulus kohalikule vanemale dominus Saxole. Maidla küla on andnud nime ka Eesti päritolu Maydellide aadlisuguvõsale.

1404. aastal läänistas ordumeister Konrad von Vietinghoff ühe adramaa Maidla külast Hinke Maydelile. Kirjalikult nimetati Maidlat esimest korda mõisaks 1465. aastal, mil koha omanikuks oli Evald Maydel. 15. sajandi lõpul omandas mõisa Otto Tuwe, 16.–17. sajandil on mõisa omanikena ära märgitud Bremenid ja Brakelid.

Mõisa ajaloo seisukohast on tähtis Wrangelite valitsusaeg, mis algas 1689. aastal, kui Maidla mõisa omanikuks sai kapten Carl Wrangel. Wrangelite valitsemise ajal arenes Maidlast suursugune mõis, mille krooniks on 1767. aastal Georg Ludwig von Wrangeli juhendamisel valminud peahoone, mis on koos häärberitega tänaseni hästi säilinud. Wrangelite perekonna valdusesse jäi mõis kuni aastani 1877, mil see läks Marie von Wrangeli kaasavarana Hermann Lövis of Menari omandusse.

Maidla mõisa peahoone (härrastemaja) on kõrge kelpkatusega barokne ehitis, mille seinad on jaotatud liseenidega. Maidlat kutsutakse „sädelevaks mõisaks“, sest seinakrohv sisaldab klaasikilde, mis päikese käes helgivad. Lisaks klaasikildudele on krohvi sees ka söetükke.

Mõisakompleksi kuuluvad kunagised härrastemaja, teenijatemaja, aednikumaja, valitsejamaja, mõisa kelder, mõisa ait ja moonekatemaja. Samuti on mõisakompleksi endisaegsest hoonestusest osaliselt säilinud  ka tuuleveski varemed, nuumhärgade lauda varemed ja endise viinaköögi keldrid. Alates 1925. aastast asub mõisas kool, peahoones on õppeklassid, endises teenijatemajas paiknevad tööõpetuse ruumid, valitsejamajas asub lasteaed, kunagises mõisa aidas asub noortemaja ja moonekatemajas noortekeskus.