Lümanda - Sääre maantee 3. km - lt 3 km Karala poole. Pilguse põline aadlimõis asub Saaremaa läänerannikul Nigu lahe kaldal. Mõisa kujunemine sai alguse aastal 1558, kui üks pudenikukoht läänistati Hinrich Billinghusenile. Selle perekonna juured ulatuvad Lüübekki, kus 1501. aastal mainitakse H. Billingshusenit sealsete patriitside hulgas.

Hoone on säilitanud laia eestrepi, kuid mansardkorruse pealeehitamine ja akende laiendamine on teda tugevasti moonutanud.
Eriliseks väärtuseks selles mõisaansamblis on 18. sajandist pärinev teede ja väljakute süsteem. Neid piiravad madalad stiilsete väravatega kiviaiad on hästi korras hoitud. Ilmselt 18. - 19. sajandi vahetusel ehitatud ait ja tall on korduvalt ümber ehitatud.

Uus elu Pilguse mõisas algas juulis aastal 2000, kui põhjalikult renoveeriti karjakastelli põhjatiib. Nüüd on majas sees külalistele kasutada lavaga saal 100 -le inimesele, WC -d (selhulgas invatualett), dushid ja köök. Karjakastelli lõunatiivas valmib juulis 2001 külalistemaja 60 ööbimiskohaga. Kõigis tubades on tualett ja dush, osades tubades kööginurk.

Karjaõue põhjatiiva kõrval on platsid autode parkimiseks, telkimiseks, grillimiseks, minijalgpalliks ja võrkpalliks. Mõisahoonetest ~800 m kaugusel on ujumiskoht, kus saab tarvitada sõudepaati ja purjelauda.

Pilguse mõisal on suur kultuurilooline tähtsus, kuna see on seotud tuntud vene meresõitja, ümbermaailmapurjetaja ja Antarktika mandri avastaja Fabian von Bellingshauseni ja J. W. L. von Luce nimega. On tõenäoline, et mõisa nimigi tuleneb Bellingshausenite nimest.