58.960201, 22.536430
GPS: 58° 57' 37" N, 22° 32' 11" E
Väike Lauka mõis rajati hiljemalt 16. saj. arvatavasti võimu ja korra kindlustamiseks keskustest kaugelejääval alal, kaitseks mereröövlite eest. Lauka mõisa nimi (laugas – lahesopp, väike laht) viitab seosele merega. Võib arvata, et meri oli tollal ~2 m kõrgemal praegusest tasemest ning mõisa naabruses oli iidne sadamakoht.
Mõis oli algselt peamiselt Saare-Lääne piiskoppide valduses; 18. sajandi keskel olid selle omanikeks aga Hertzogid ja hiljem Borningud. Edasi käis mõis käest kätte: 1774 W. K. Ungern-Sternberg, 1776 M. W. Pistohlkors, hiljem ooberst Erdtmann. Aastal 1781 sai mõisa omanikuks parun O. R. L. Ungern-Sternberg ning Lauka hakkas kõrvalmõisana kuuluma Kõrgessaare mõisa juurde.
1858. aastal läks Lauka mõis küll mõneks aastaks krahv Stackelbergi kätte, kuid järgnevatel aastatel kuni 20. sajandi alguseni olid selle omanikeks siiski Ungern-Sternbergid.
20. sajandi alguses anti mõis endisele kupjale Paavel Kleele. Pärnsalude (Klee) käes oli mõis 1980. aastate lõpuni, edasi oli mõis jällegi mitmete eraomanike käes.
Kassari on suuruselt viies saar Eestis, mille pindala on 19,3 km².
Kassari randa uhuvad Jausa, Käina, Vaemla, Kassari ja Õunaku lahe veed, kus on 40 laidu, karet ja rahu. Kassari vabanes mere alt 3000 aastat tagasi ja saare kõrgeim koht on 15 mee...
Kõpu tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgeimasse punkti.
Kõpu tuletorn asub Kõpu poolsaare keskosas ja on kogu Hiiumaa sümboliks. Kõrgus maapinnast 36 m, merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrg...
Aruselja talu õuel asub üks Hiiumaa vanemaid tuulikuid (1761).
Klassikalise puitkonstruktsiooniga pukktuuliku tüüp. Maakividest laotud sideaineta veskijalg. Laudkatusega tuuliku kere katab püstlaudis. Omapäraste proportsioonideg...
)
)
)
)
)
)
)
)
