.png)
Rakveres asuv linnus pakub kogu perele palju põnevat!
Linnusesse tulles sattud 16. sajandi linnuse elu-olu kujutavasse teemaparki, kus nii väikesed kui suured saavad veeta põneva päeva, kehastuda ümber rüütliteks ja sõjameesteks, lahutada meelt ning õppida ühtteist kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta.
Avatud on ka veinikelder, piinakamber, surmatuba ja põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja, habemeajaja töötuba ning alkeemiku töötuba.
Linnuses asuv Shenkenbergi kõrts pakub keskaegsete retseptide järgi valmistatud toite.
Rakvere linnus kuulub Virumaa Muuseumid koosseisu.
AJALUGU
Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile.
Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal linnus oli oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Rakvere foogtideks sattusid tavaliselt tublid ja tragid noored rüütlid, kellele linnus oli heaks hüppelauaks ordu juhtivate käsknike hulka. Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks.
1226. aastal peetud Virumaa reisil peatus seal ka Rooma paavsti legaat Modena Wilhelm, kelle eesistumisel sõlmiti rahu taanlaste ja sakslaste vahel ning jagati eestlastelt vallutatud maid.
Rakvere linnus Taani võimu all
Aastail 1238-1346 kuulus Rakvere, mida nüüd saksapäraselt Wesenbergiks (otsetõlge eestlaste Tarvanpääst) kutsuma hakati, Eestimaa hertsogkonna kooseisu. Eestimaa hertsogiks oli Taani kuningas, kelle nimel valitses aga Tallinnas resideeruv asehaldur. Rakvere linnus kuulus kuningale, kelle nimel valitses siin asehaldurile alluv ülemjuhataja. 13. sajandi keskel rajasid taanlased eestlaste muinaslinnuse asemele esimesed kivist kaitserajatised ning 14. sajandi keskpaigaks seisis Vallimäel taanlaste rajatud ringmüürlinnus.
Liivi ordu Rakvere linnuses
Pärast Jüriöö ülestõusu algust andsid Harju-Viru vasallid end Liivi ordu kaitse alla ning alates 16. maist 1343. aastal kuulus Rakvere linnus Liivi ordule. Üleminek vormistati aastail 1346 ja 1347, mil Taani kuningas müüs oma hertsogkonna Saksa ordule, see omakorda aga Liivi ordule. Orduaeg linnuses kesktis 1558. aasta juulini, mil venelased linnuse Liivi ordu toonaselt foogtilt Gert Huyn von Ansteraidtilt ilma vastupanu kohtamata üle võtsid. Ordu ajal valitses Rakveret foogt, kellele allus linnuse ümbruskonnast moodustatud foogtkond. Rakvere foogtid ei kuulunud küll ordu kõige kõrgemate käsknike hulka, kuid ometi on juhitud tähelepanu asjaolule, et mitmed Rakvere foogtidest on saanud hiljem karjääriredelil tõustes ordus tähtsaid ametikohti. Üks neist, Hermann Vinken tõusis näiteks 1410. aastal Liivi ordu maamarssaliks, ehk ordu tähtsuselt teiseks meheks. Orduajal ehitati Rakvere linnus põhjalikult ümber.
Kolmesaja aasta pikkuse ehitusperioodi jooksul sai lihtsast ringmüürlinnusest konvendihoone, mis sobis paremini Liivi ordu kui vaimuliku rüütliordu vajadustega. Konvendihoone asus linnuse põhjaosas, selle keskele jäi ristkülikukujuline sisehoov, mille ümber paiknesid eriotstarbelised hoonetiivad ning mitmesugused ühiseluks vajalikud saaliruumid: kabel, kapiitli- e. koosolekutesaal, refektoorium e. söögisaal, dormitoorium e. magamissaal. Konvendihoonest lõuna poole jäi eeshoov, mille müüri ääres paiknesid mitmesugused ordulinnuse kui sõjaväeosa teostamiseks vajalikud käsitöökojad, laudad, tallid jm. majapidamishooned. Eeshoovi kirdenurka, peavärava juurde rajati 16. sajandi esimesel poolel poolümar suurtükitorn (rondeel).
Liivi sõda (1558-1583)
Liivi sõja aastail kuulus linnus venelaste valdusse, kes ehitasid linnuse ümber uue kindlustuste liini, kasutades selleks linnakodanike majadest ja frantsisklaste kloostrist murtud kive. 1574. aasta talvel üritasid rootslased linnust vallutada, kuid erilist edu ei saavutatud.
Rootsi väes valitses tugev pinge erinevast rahvusest palgasõdurite vahel, mis päädis 17. märtsil toimunud sõjalise konfliktiga sakslastest ja šotlastest palgasõdurite vahel, mille käigus löödi maha ligemale 1500 šotlast. 1577. aastal langes Rakvere linnuse juures venelaste kätte vangi Liivimaa Hannibal Ivo Schenkenberg, kelle venelased Pihkvasse viisid ja seal tsaar Ivan IV isiklikul käsul julmalt hukkasid. 1581. aasta 4. märtsil vallutas rootsi vägi Pontus de la Gardie juhtimisel venelastelt tagasi.
Rakvere linnuse häving
Aastail 1600-1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased ning sellest ajast seisab linnus varemeis. 1635. aastal kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast.
Fotod: Rainer Süvirand
)
)
',25,25)){kind=small}
',25,25)){kind=small}
',25,25)){kind=small}
',25,25)){kind=small}
',25,25)){kind=small}
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
