Esimene eestikeelne teatrietendus Viljandis leidis aset 1872. aastal. Ette kanti Lydia Koidula "Säärane mulk". Tollane teatrikriitika pidas viljandlaste esitatut paremaks kui Tartus ette kantud "Säärast mulki", sest Viljandis mängisid naiste rolle juba naised, mitte mehed nagu Tartus. Järgnevatel aastatel harrastasid näitemängu peaaegu kõik Viljandi seltsid.
Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu seltsimaja. Uus teatrimaja valmis Viljandis 1981. aastal. Tollal oli see Baltikumi uhkeim teatrimaja.
Esimesed kirjalikud tõendid Abja Mõisa kohta pärinevad 1582 aastast.
Aadliperekond Stackelbergid jäid viimasteks omanikeks enne Eesti Vabariigi sündi ja just nende valitsemise ajal ehitatigi välja praegune mõisa süda. Kerkis kivist häärber, ait, t...
1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal.
Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aas...
Asukoht: Linnu 2, Viljandi linn, Viljandimaa, 71020
Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur raekoja kõrval Trepimäe alguses – autor skulptor Aili Vahtrapuu, avati 3. augustil 2007. aastal. Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill...
)
)
)
)
)
)
