Mälestuspargi eesmärk on austada rahva vabaduse eest võidelnud sangareid. Pargi idee ja asukoha nimi sõjamäe kõrgendik viitavad 1343.aastal aset leidnud veristele ajaloo sündmustele.
Esialgsete plaanide kohaselt sooviti rajada mälestuspark nimega „Sõjamäe hiid“, mis pidi täielikult valmima 1943. aasta veebruari alguseks, et pidulikult tähistada Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva ning Eesti Vabariigi 25. aastapäeva.
Mitmesuguste segaste asjaolude tõttu peatusid ehitsutööd ja pargi edasiarendamine enne 1940. aastat. Senitehtu hävis järgnenud sõjas.
1950. aastatel püstitati Sõjamõe ümbrusesse rohkesti ilmetu arhitektuuriga tööstushooneid.1960. aastate II poolel asus seda trööstitut keskkonda korrastama Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring.
Seoses Eesti taasiseseisvumisega uuesti päevakorrale kerkinud vabadusvõitlejate mälestuspargi rajamise idee jõuline taasteadvustamine Eesti rahvale toimus 1995. aasta kevadisel Jüripäeval.
Jüriöö Mälestuspargi ansambel koosneb mitmest mälestusmärgist, hiiepuude alleest, vabaduselõkke platsist ning sammaste ja torniga vabadusekaarest ehk peamemoriaalist. Kõiki pargi eksponaate ja kohti ühendavad kivist laotud teed.
Tere tulemast pardale, tere tulemast suurde kogu pere seiklusesse!
Kogu maailmas unikaalseid vesilennukite angaarid ja Lennusadama kompleks valmisid algselt Peeter Suurem merekindluse osana aastail 1916 - 1917.
Legendid ärkavad ellu - Sind...
Asukoht: Pikk 70, Kesklinn, Tallinn, Harjumaa, 10133
Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärav asub vanalinna põhjaosas sadama vahetus läheduses.
Värava rekonstrueerimise käigus 16. sajandil ehitati selle kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbi...
Asukoht: Narva mnt 95, Pirita, Tallinn, Harjumaa, 10127
Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. 1988. aastal toimus...
)
)
)
)
)
)
)
)
)
