Rannarootsi Muuseum asub Vanasadamas rannarootslaste ”pealinnas” Haapsalus – umbes pooleteise tunni autosõidu kaugusel Tallinnast.

Muuseumi kolm maja sisaldavad näitusteruume, raamatukogu, konverentsiruumi, paadiehituskuuri ja kolme külalistetuba.

Skandinaavlastel oli kontakte Baltimaadega juba enne Kristuse sündi. Varakeskajal saabusid rootsi kolonisaatorid tollase Eestimaa rannikule ja saarestikule. Vanimad jäljed rootslaste asustusest Eestis on rohkem kui tuhat aastat vanad.

Tänu privileegidele ja isoleeritusele säilis rootsi talupoegade seas rootsi keel ja kultuur. Kahe maailmasõja vahel olid rootslased üks ametlikke Eesti rahvusvähemusi omakeelse haridussüsteemi ja oma poliitilise parteiga. Teise maailmasõja jooksul asus enamik rannarootslastest – u. 8000 inimest – Rootsi ning Nõukogude okupatsiooni ajal oli rannarootslastel sisuliselt võimatu oma kultuuri säilitada.

Rannarootsi Muuseum jutustab eestirootslaste ajaloost ja kultuurist.

Alates 01.01.2012 on Ruhnu Muuseum Rannarootsi Muuseumi filiaal.

Ruhnu Muuseum asutati 1990. aastal, praegune püsiekspositsioon avati 1998.

Siin näeme umbes kolmesadat ruhnlastele kuulunud töö- ja tarbeeset ning kaheteistkümnel stendil fotosid ja tekste saare omapärase ajaloo ja looduse kohta. Haruldasemad eksponaadid on hülgeküttide kuni kaheksa tuhande aasta vanused kvartsist tööriistad, puukiriku lohepea-kujuline tuulelipp (1644), rootslastest põliselanike valmistatud hülgepüss jmt. Samas saab vaadata videoprogrammi Ruhnu ajaloost. Taastamisel on ligi kahe sajandi vanune Korsi talu, mis on Eestis ainulaadne oma vundamendita pikkihoone ja küürkatuse poolest.

tel: +372 453 3814, kapsta@ruhnu.ee